TLÜ blogi

Psühholoogia teadur Hardi Sigus: "Kui oleme õppinud, kuidas teha huvitavaid ettekandeid, ei soovi me enam tagasi pöörduda igavate ettekannete tegemise juurde"

Tallinna Ülikooli psühholoogia teadur Hardi Sigus osales konkursil "Teadus 3 minutiga". Kuidas struktuur-süsteemne uurimislähenemine tõi ta matemaatikauuringute juurde ning mis on tulevikus plaanis, saab lugeda lähemalt.

Hardi Sigus

Kuidas sa jõudsid oma teadusteemani ning miks just see sind kõnetab?
Mulle meeldis väga Tallinna Ülikooli matemaatikapädevuse töörühma lähenemine, kus põhjuslikkus ei tähenda lineaarsete põhjus-tagajärg seoste uurimist, vaid eesmärk on välja selgitada, millise ülesehitusega psüühika suudab luua uudse terviku (nt lahendada matemaatikaülesande) ja millise ülesehitusega psüühika seda ei suuda. Ehk kui teame, millistest osadest ja millistes omavahelistes suhetes teatud tervik (nt matemaatikapädevus) koosneb, saame uurida, kas õpilasel on need elemendid olemas või mitte ja millised on elementide vahelised suhted.

Kas arvasid kunagi, et lähed ka doktorantuuri ning et sinust saab doktor? Kuidas see teekond läks?
Soovisin aidata inimesi, kes kogelevad, sest kogelen ka ise. Kuna kogeluse täpsed põhjused on siiani välja selgitamata, soovisin hakata neid uurima. Tallinna Ülikoolis ei saanud ma otseselt selle teemaga tegeleda, kuid sain õppida sama struktuur-süsteemset uurimislähenemist, mida kasutame matemaatikapädevuse uuringutes. Praegu valmistan ette uuringut, mille eesmärk on selgitada välja kogeluse põhjuseid.

Kuidas sa hetkel oma teadusvaldkonda panustad ning millistes projektides ja uuringutes osaled?
Praegu kirjutame uurimisrühmaga artiklit matemaatikapädevuse ontoloogilisest staatusest. Hakkasime täpsemalt uurima, kust pärineb praegu levinud matemaatikapädevuse määratlus, milles pädevust käsitletakse protsessina – sõnastamine, rakendamine ja tõlgendamine. Selle lähenemise filosoofilisi juuri võib otsida Šoti filosoofi David Hume'i käsitlusest, mille järgi põhjuslikkust tunnetame nähtuste korrapärase koosesinemise ja järgnevuse kaudu. Meie püüame matemaatikapädevust määratleda teisiti, keskendudes selle struktuurile.

Miks otsustasid „Teadus 3 minutiga“ konkursil osaleda ja mida see sulle andis? 
Konkurss „Teadus 3 minutiga“ oli väga kasulik. Õppisime oma sõnumit selgelt ja huvitavalt edastama. Mulle meenutab see Platoni koopaallegooriat – kui oleme õppinud, kuidas teha huvitavaid ettekandeid, ei soovi me enam tagasi pöörduda igavate ettekannete tegemise juurde.

Mis on sinu jaoks tark eluviis?
Ma ei taha targutama hakata, aga mul on sellele küsimusele keeruline vastata. Arvan, et võtame vastu otsuseid, mis tunduvad meile konkreetsel hetkel ja olemasolevaid ressursse arvestades vajalikud. Kui hakkame seejärel liigitama, milline otsus oli tark ja milline mitte nii tark, võime sellega marginaliseerida teatud käitumisviise. Üldiselt püüan elada nii, et minust oleks maailmale rohkem kasu kui kahju, aga mõned päevad mööduvad tõesti ainult unistades.

Loe Hardi artiklit Novaatoris