Teadmussiirde doktorant Irene Randrüüt: "Tark eluviis lähtub uudishimust ja nõtkest mõtlemisest"

Kuidas jõudsid kirjanduse ja kultuuri uurimiseni?
Kirjandusteaduse juurde jõudsin sisearhitektuuri kaudu. Sisearhitektuuris huvitas mind füüsiline ruum inimese elukogemuse kujundajana ja loomingulise mõtte vormimine käegakatsutavaks elukeskkonnaks. Peale kahtekümmet aastat projekteerimist tuli aga „sein ette“, tekkis piiranguväsimus, sest materiaalne ilm on väga piirangurohke. Otsustasin füüsilise ruumi asemel keskenduda inimkogemuse mentaalsele ruumile, mille üheks avaldumisvormiks on ilukirjandus. Tekkis soov teada saada, kuidas ilukirjandus toimib, ja sisearhitektuuri asemel keskendusin „sisuarhitektuurile“. 

Mida on see uurimisvaldkond sulle andnud?
Kirjandusteadus on mulle avanenud kütkestava maailmana. Sellega tegelemine nõuab kognitiivset pingutust ja pakub seetõttu ka suurt vaimset rahuldust. Kuna olen õppinud, et pole olemas ühte ainuõiget lugemisviisi, on ilukirjandus muutunud veelgi põnevamaks. Varem iseseisvate üksustena tundunud tekstid on nüüd asetunud intertekstuaalsesse võrgustikku. Ka kultuurivälja uurimine on pakkunud mõtlemapanevaid tõdemusi. Teine oluline aspekt kõrgkirjanduse tähelepanelikul lugemisel on olnud kummastuskogemuste rohkus – enesestmõistetava küsitavaks muutumine. Usun nüüd, et ilukirjandus võib tõesti muuta seda, kuidas me maailma tajume.    

Miks just teadmussiirde doktorantuur? Kuidas selleni jõudsid?
Teadmussiirde doktorantuuri kandideerima kutsus mind  mu ülikoolipoolne juhendaja, eesti kirjanduse ja kirjandusteooria teenekas professor Piret Viires. Tema viis mind kokku Tallinna Kirjanduskeskuse direktori Maarja Vainoga, kes on samuti mu juhendaja. Mati Undi loomingu ja Mati Undi muuseumile annetatud arhiivimaterjalide paralleelne uurimine pakub väga häid võimalusi ühendada kirjandusteaduslik uurimistöö kultuurivälja uurimisega. Uurimistöö tulemusel valmib ka muuseumi haridusprogrammi täiendava digitaalse õpikeskkonna kavand. Selle eesmärk on tutvustada teadustöö tulemusi muuseumikülastajale harivalt ja kaasahaaravalt.

Miks uurid Mati Undi loomingus irooniat ja maskuliinsust? Mida põnevat oled leidnud?
Mati Undi loomingus on naistegelasi võrdlemisi vähe. Nad on küll mõjukad, kuid enamasti kujutatud meestegelaste hingeseisundite peegeldustena. Meestegelaste kujutamine on Mati Undil märksa nüansseeritum: nad jälgivad ja hindavad üksteist pingeliselt ning tajuvad oma mehelikkust teiste meestegelaste ja omandatud ideoloogiate kaudu. Iroonia on Undi loomingus vahend, mille abil paljastuvad tegelaste enesetajus ja käitumises peituvad vastuolud. Tähelepanuväärsed on ka tekstides leiduvad viited meestele suunatud ühiskondlikele ootustele 1970.–1980. aastate Eestis.

Undi arhiiviga töötades olen leidnud mitmeid tema kogutud materjale feminismi, misogüünia ja homoseksuaalsuse kohta. Mõni neist annab allajoonimiste ja ääremärkuste abil kaudseid vihjeid Undi mõtlemise kohta. Nende leidude põhjal võin võrdlemisi kindlalt väita, et inimese sugu ja sellega seotud ühiskondlikud praktikad pakkusid talle sügavat huvi juba 1970. aastatest alates.

Millega sulle vabal ajal meeldib tegeleda?
Olen ka teismelise ema, nii et „vaba aeg“ on voolava tähendusega mõiste. Kui aga tekib võimalus, loen raamatuid, millele ma doktoritöös ei viita, vaatan filme, kuulan muusikat ja jalutan. Käin ka jõusaalis ja teen aiatööd — tekstidega töötamise vahelduseks on mõnus ka füüsilises ruumis liikuda ja liigutada. 

Mida tähendab sinu jaoks targa eluviisi eestvedamine?
Tark eluviis lähtub uudishimust ja nõtkest mõtlemisest, mis hõlmab teadlikku valmidust mitte takerduda iseenda kinnismõtetesse. Näiteks soouurimus on pannud mind märkama, et sageli peetakse võrdõiguslikkust tänapäeva Eestis juba saavutatud eesmärgiks. See arusaam, mille juured ulatuvad nõukogude aega, ei vasta kahjuks paljude inimeste elukogemusele. Just teadlased saaksid ja võiksid olla ühiskonnas jagatud arusaamade kontrollimise ja ümberhindamise eestvedajad. 

Uuri lähemalt teadmussiirde doktorantuuri kohta siit.