Teadmussiirde doktorant Mai Pitsner: "Noorsootöö õpingud on andnud refleksioonioskuse ja väärtused, mis ei jää kitsalt vaid meie valdkonda"

Kuidas jõudsid oma elus noorsootööni ja selle uurimiseni? 
Aus ülestunnistus on, et noorsootööni jõudsin minu jaoks positiivsete kokkusattumuste ja vedamise tõttu. 2013. aastal oli mu väikevennal vaja robootikaõpetajat, mille tulemusel jõudsin koolitusele, kust algas minu nüüdseks 12 aastat kestnud teekond robootika huviringi juhendajana. Üks hetk sain aru, et mul ei ole piisavalt pädevusi, et olla enda juhendatavate noorte vääriline ning hakkasin otsima võimalust hariduse omandamiseks. 2018. aastal astusin Tallinna Ülikooli noorsootööd õppima, 2022. aastal jätkasin noorsootöö korralduse magistriõppes ning nüüd jätkan doktoriõpinguid.

Mulle on südamelähedane mõte, et rakenduskõrghariduses õppisin eelkõige noorte jaoks, magistritõppes enda jaoks ning doktorantuuris noorsootöö valdkonna jaoks.

Mida on see uurimisvaldkond sulle elus andnud ja toonud? 
Väga palju, mille kirja panemiseks on vaja rohkem kui üks küsimus-vastus lubab. Eelkõige aga enesekindlust ja võimalusi, millest ma ka kõige pöörasemates unistustes ei oleks suutnud ette kujutada. Noorsootöö õpingud on andnud refleksioonioskuse ja väärtused, mis ei jää kitsalt vaid meie valdkonda, vaid toetavad empaatilist ning hoolivat suhtlust ja arendavad mind nii noorsootöötajana, uurijana kui ka inimesena. Minu jaoks on noorsootöös/huvihariduses/huvitegevuses tegutsemine aidanud kaasa maailma mõistmisele läbi noorte silmade ja hääle ning pakkunud hulgaliselt võimalusi olla sillaks noorte ja täiskasvanute maailma vahel.

Miks just teadmussiirde doktorantuur? Kuidas selleni jõudsid? 
Eestis on noorsootöö uurimine doktorantuuri tasandil keeruline, seega saan öelda, et minu jaoks on meeletu õnn, et mul üldse see võimalus on. Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet (Harno) teadmussiirde doktorantuuri koha just noorsootöö uurimiseks lõid ja selle konkursi tulemusel ma õppima sain asuda. Minu töökoht on Harnos, kus suur osa mu tööst on seotud doktoriõpingutega Tallinna Ülikoolis, samas on minu roll panustada Harno noortevaldkonna eesmärkide täitmisse. 

Enne õppima ja tööle asumist teadmusiirde doktorandina ei teadnud ma, mida see tähendab. Praeguseks, peale aastat uude ellu astumist, olen väga tänulik, et mul just selline võimalus on tekkinud. Näha lähedalt, kuidas erinevad asutused toimivad, olla osa nende tööst, on maailmapilti avardav. Loodetavasti loob see aina enam võimalusi leida ühist võimekust, kuidas uurimine ja rakendamine toetaks veelgi paremini noori ning noorsootöötajaid.

Kui räägime uurimisvaldkonnast lähemalt, siis miks peame rääkima noorte võimestamisest? 
Mõeldes noorte peale, siis noortel on tihti piiratud võimalused, näiteks seadusandlikud piirangud, ligipääs ressurssidele, ühiskondlikud narratiivid jne. Noori nähakse tihti ka kui „neid“, keda peab headeks kodanikeks kasvatama. Noorsootöös näeme aga noori kui partnereid, kes on reaalselt kaasatud ning kes on ise ühiskonna kujundajad. Selleks on vaja, et noor oleks võimestatud, et tema agentsus saaks avalduda: tal on vaja 1) valikuvabandusi, mille põhjal 2) teha otsuseid, neid 3) ise ellu viia ja lõpuks 4) vastutus võtta. On teada, et Eesti noortel on head teadmised (nt kodanikuhariduses, keskkonnateadlikkuses), kuid teadmiste ülekandumine tegudesse veel nii hea ole. Selleks ongi noorsootöö suurepärane, sest pakub turvalises keskkonnas võimalust usaldust luua, katsetada, eksida ning käed-külge tegevustest õppida.

Kui rääkida aga sinust kui inimesest - millega sulle vabal ajal meeldib tegeleda? 
Üle kõige meeldib mulle oma koertega koos midagi teha. Freddi ja Mercury on väiksed spanjelid, kelle elu missioon on kogu aeg oma inimeste lähedal olla. Saab öelda, et mul on isiklikud teraapiakoerad kodus. Samas on nad seiklushimulised, kellega saab loodusesse jalutama minna. Lemmiktegevus on aga koerasport, mida mõlema koeraga harrastan. Freddiga käime rallikuulekuse trennis ja Mercuryga hoopersis. Mõlema ala puhul on ülioluline, et need hetked, kui partneriga (jah, oma koeraga) koos olen, siis oleksin 100% fokuseeritult just talle. Headel päevadel tekib täielik vooseisund, kus ükskõik, mis argimure hetkel aktuaalne on, kaob  täielikult.

Mis on sinu jaoks targa eluviisi eestvedamine? 
Minu jaoks on targa eluviisi eestvedamine see, mida olen kogenud Tallinna Ülikoolis noorsootöö erialadel õppides ja õpetades. See on koostöö ja kokkuhoidmine, üksteise toetamine ja inimlikkusele rõhumine. See tähendab ühiste valdkondlike väärtuste üle arutlemist ja sõnastamist ning nende järgi käitumist. See tähendab teaduspõhiseid diskussioone ja  maailmapildi avardamist ning vestluseid, mis kanduvad nii ajas kui ruumis kaugemale kui vaid (Tallinna) ülikool. Eelkõige tähendab see aga vahvaid ja haritud inimesi, kes oskavad päriselt, enda võimupositsiooni üle reflekteerides, kaasata nii täiskasvanuid kui ka noori.

Uuri lähemalt teadmussiirde doktorantuuri kohta siit.