Villem Normaku 15 põnevat aastat Tallinna Ülikoolis
Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi arhivaar-koguhoidja Villem Normak on ülikooli raamatukogu hoidlariiulite vahel veetnud loendamatuid tunde. Uurisime Villemilt, millega ta seal täpselt toimetab.
Sul täitus novembris 15 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas Sa ülikooli tööle sattusid? Mäletad, mis pani Sind toona just Tallinna Ülikooli valima?
Ülikooliga olen vanemate kaudu seotud olnud lapsest saadik ja veetnud siin pärast koolipäevi pikki tunde kas Narva maantee arvutiklassis või raamatukogus hoidlariiulite vahel. Tööle sattusin siia asjaolude õnneliku kokkulangemise läbi. Olin just lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala ja kuna minu uurimisteemaks on kooliajalugu, siis oli Pedagoogika arhiivmuuseum loogiline valik. Muuseumis oligi samal ajal koht vabanenud ja sinna ma kandideerisingi.
Kuidas Sa end tööasjadest välja lülitad? On Sul kolleegidele soovitusi, kuidas sellisel pimedal ajal end rõõmsameelse ja motiveerituna hoida?
Tööaasjadest väljalülitamiseks on parimad abimehed mõni hea raamat või muusikaalbum. Eriti kevadeti püüan igal võimalusel aega veeta kalavetel või lihtsalt maal.
Vaadates tagasi nendele 15 aastale, millised on mõned meeldejäävaimad hetked olnud?
Meeldejäävamaks hetkeks või pigem protsessiks on olnud võimalus osaleda Eesti kooli ajaloo 3. köite kirjutamisel. See töö hetkel veel käib, aga lähiajal peaks raamat saama kaante vahele.
Mis paneb sind ikka ja jälle Tallinna Ülikooli valima? Mis teeb ülikoolist hea tööandja?
Ülikool pakub mulle võimalust tegeleda enda huviala, st kooli ja hariduse ajalooga. Sellele valdkonnale spetsialiseerunud asutusi meil Eestis teisi ei olegi.