Ekspert eetris: Triin van Doorslaer “Tehisaru tõlkes: ladusa teksti varjatud ohtudest”
Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral tõlkemaastiku tulevikule ning sellele, millist rolli mängivad tehisaru ja masintõlge tänapäeva keelekasutuses. Külas on Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke lektor Triin van Doorslaer, kellega arutletakse selle üle, kas hüppeliselt arenev tehnoloogia muudab professionaalsed tõlkijad üleliigseks või nihutab pigem nende vastutust ja pädevuse piire.
Tehisaru suudab tekste tõlkida nii ladusalt, et eksimusi on üha raskem märgata, ometi võib pealtnäha sujuv ja ladus tõlge anda edasi hoopis vale sõnumi. Tallinna Ülikooli saates „Ekspert eetris” selgitab kirjaliku tõlke lektor Triin van Doorslaer, miks peab tehisaru kasutaja tundma oma teadmiste piire ning kuidas võib tehnika areng muuta inimese keeleoskuse senisest veelgi väärtuslikumaks.
„Hoidke varfariini kuni uue teateni.” Esmapilgul võib juhis tunduda korrektne, kuid ravimi infolehel oleks selline tõlge ohtlik. Ingliskeelne korraldus „hold warfarin until further notice” tähendab, et patsient peab varfariini võtmise kuni uute juhiste saamiseni katkestama. Kui ta eksliku tõlke tõttu ravimi võtmist jätkab, võib tagajärjeks olla raske verejooks.
See saates toodud tõlkevea näide ilmestab van Doorslaeri sõnul probleemi, mis on muutunud eriti aktuaalseks tehisaru arenguga. Kui varasem masintõlge võis mõjuda kohmakalt ja reeta juba sõnastusega, et midagi on valesti ja tegu pole valmistõlke, vaid abivahendina, siis suured keelemudelid loovad loomulikku ja veenvat teksti. Nii on tehnoloogia teinud tõlke saamise lihtsamaks, kuid selle usaldusväärsuse hindamise mõnes olukorras hoopis keerulisemaks. Sest ladus tekst ei pruugi äratada vähimatki kahtlust, et midagi on korrast ära.
Van Doorslaeri sõnul kipuvad keelemudelid vahel ka negatiivset teavet pehmendama või lisama tõlkesse midagi, mida algtekstis pole. Tõlkimisel võib aga just näiliselt väike muudatus osutuda määravaks. Oskuskeeltes, näiteks meditsiinis, lepingutes ja muudes täpsust nõudvates olukordades võib valesti mõistetud sõnum inimese elu märkimisväärselt mõjutada.
Kuidas kontrollida seda, millest ise aru ei saa?
Tehisaru võimaldab mõista võõrkeelseid tekste ka neil, kes tõlke lähtekeelt või valdkonda ei tunne, ja kes meist ei naudiks võimalust saada paari hiireklõpsuga aru kas või jaapani keelest. Siin peitub aga ka oht: tehisaru on andnud tõlkimise võimaluse inimestele, kellel ei pruugi olla teadmisi tõlke adekvaatsuse hindamiseks.
Vastutus on aga ikka tõlget küsival inimesel, mitte masinal, rõhutab van Doorslaer. Tema hinnangul peaks seetõttu oskus masintõlget ja tehisaru teadlikult kasutada kuuluma üldise digikirjaoskuse juurde.
Vastutustundlik kasutaja ei pea suutma igat tõlget ise kontrollida, küll aga tundma oma teadmiste piire. Enne tehisaruga tõlkimise kasuks otsustamist tasub niisiis endalt küsida, milleks teksti vaja läheb, kas oled pädev tulemust hindama ja mis võib juhtuda, kui tõlkes on viga. Kui ekslik tõlge võib hiljem kalliks maksma minna, on mõistlik kaasata professionaalne tõlkija, valdkonnaspetsialist või mõlemad.
Parem tehiarutõlge algab paremast lähteülesandest
Ka tehisarult tõlget küsides saab kasutaja tulemust mõjutada. Triin van Doorslaeri sõnul tuleks kõigepealt määratleda tõlke eesmärk ja anda masinale võimalikult palju asjakohast konteksti. Näiteks tasub selgitada, millise valdkonna tekstiga on tegemist, milleks tõlget kasutatakse ja mida kasutaja teemast juba teab. Kui valdkond on võõras, võiks sedagi otse öelda ning rõhutada, et esmatähtis on sisuline täpsus, mitte võimalikult ilus sõnastus.
Samuti saab käsuviibas täpsustada, mida tehisaru tekstiga teha ei tohi. Näiteks võib paluda säilitada kõik viited ja lausete piirid, mitte midagi välja jätta ega teksti lühendada. Sellised juhised aitavad keelemudelil säilitada algteksti ülesehituse ja teabe täpsuse.
Ent ka põhjalik käsuviip ei taga veatut tulemust. Van Doorslaer märgib, et professionaalsete viipade väljatöötamisele võidakse kulutada kuid ning tehnoloogia muutudes tuleb tööd uuesti alustada. Hea lähteülesanne loob paremad eeldused täpseks tõlkeks, kuid ei asenda oskust otsustada, millal on vaja asjatundja abi.
Ladus, täpne ja masinlik tehisaru
Ka siis, kui tehisaru on algteksti tähenduse adekvaatselt edasi andnud, ei lõpe sellega tõlkija ja toimetaja töö. Van Doorslaer juhib tähelepanu asjaolule, et keelemudelitel on neile iseloomulik stiil, piiratum sõnavara ja äratuntavalt tehisarulik lauseehitus. Ja kui inimesed sääraste tekstidega harjuvad, võib ähvardada oht see veidi kunstlik maneer üle võtta. Näiteks soovitatakse mõnikord masintõlke või tehisaru töö hõlbustamiseks eemaldada tekstist kõnekujundid. Ent kui hakkame oma keelt masinatele arusaadavamaks mudima, kas ei või me lõpuks ise kohaneda piiratuma ja elutuma keelega?
Väikese eesti keele puhul peab Triin van Doorslaer seda eriti oluliseks küsimuseks ja just seepärast on tõlkijaid ja keeletoimetajaid ka tehisaru ajastul hädasti vaja. Töö selle nimel, et tekstid ei oleks vaid üksnes sisuliselt täpsed, vaid ka keeleliselt loomulikud ja mitmekesised eeldab head keelevaistu ning oskust leida väljendeid, mis annavad algse mõtte edasi ilma keelt vaesustamata.
Keele vaesumine pole van Doorslaeri sõnul vältimatu tehnoloogiline areng. Palju oleneb sellest, millist keelt inimesed ise kasutavad ja väärtustavad. Seepärast soovitab van Doorslaer lugeda oma tudengitel rohkem just eestikeelset väärtkirjandust. Rikkalik emakeelne lugemus annab tõlkijale sõnavara ja väljendusoskuse, mis võib ühetaoliste tekstide maailmas muutuda oluliseks professionaalseks eeliseks.
Mida rohkem tekib ladusaid, kuid ühesuguse kõlaga masintekste, seda selgemalt võivad esile tõusta tõlkijad ja toimetajad, kes oskavad ühendada sisulise täpsuse elava ja rikkaliku keelega. Nii saavad just tõlkijad ja keeletoimetajad kaasa aidata sellele, milliseks kujuneb eesti keele tulevik.
Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.