Kuumasaared linnas: miks võib 27-kraadine suvepäev olla ohtlikum, kui ilmateade näitab?
Kui ilmateade lubab 27 kraadi sooja, rõõmustavad paljud, et tulemas on mõnus rannailm. Eesti oludes on aga tegemist temperatuuriga, millest alates suureneb kuumusega seotud terviserisk. Linnas võib palavus kesta märksa kauem, kui ilmaennustuse põhjal arvata võiks. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse külalisteadur Mait Sepp selgitab saates „Ekspert eetris”, kuidas linnakuumus inimesi mõjutab ning miks tuleks linnu planeerides senisest rohkem arvestada tänavatasandil toimuvaga.
Sepa sõnul oleneb kuumuse ohtlikkus paljuski sellest, milliste temperatuuridega on inimesed on harjunud. Kui Eestis on võimalike terviseriskide lävendiks 27 kraadi, siis Soomes on see 26 ja Leedus 28 kraadi. Kõrgemate temperatuuride mõju kajastub näiteks kiirabi väljakutsete hulgas ja haiglate koormuses, eriti haavatavad on krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed.
Linnakeskkonnas suurendab terviseriski ka kuumuse kestus, mida ilmajaamade mõõtmisandmed pahatihti ei kajasta. Tehispinnad ja teekatted hakkavad päikese käes juba hommikul soojenema ning jahtuvad tunduvalt aeglasemalt kui looduslikud pinnad, nii võib palavus püsida linnatänaval tunde kauem kui ametlikus ilmajaamas.
Seda kinnitavad teadusprojekti „Kuumus” mõõtmised. Näiteks püsis 4. augustil 2025 õhutemperatuur Tallinna-Harku ilmajaamas vähemalt 27 kraadi juures kolm tundi, Narva maanteel aga viis tundi. Seega kestis linnatänaval osale inimestele ohtlik temperatuur kaks tundi kauem, ehkki päeva kõrgeimad temperatuurid erinesid vaid veidi üle ühe kraadi.
Miks on vaja linnatänaval eraldi temperatuuri mõõta?
Eesti linnade soojussaari on juba satelliitide abil kaardistatud ja need andmed aitavad leida kuumenevaid piirkondi, kuid pinnatemperatuur ei kirjelda täielikult seda, millistes tingimustes inimesed tänaval liiguvad. Samuti ei näita üks satelliidiülesvõte, kuidas kuumus päeva jooksul muutub ega võta arvesse lisamõjureid. Näiteks lisab autoliiklus linnakeskkonda nii soojust kui ka õhusaastet ning kuuma õhu ja saaste koosmõju on Sepa sõnul eriti ohtlik.
Just seda teadmislünka aitab täita projekt „Kuumus”. Narva maanteel mõõdetakse temperatuuri eri kõrgustel, sealhulgas jalakäija ja koera tasandil, ning kogutakse andmeid päikesekiirguse ja inimeste liikumise kohta. Võrdluspunktiks on Tallinna-Harku ilmajaam, kus mõõtmisi tehakse rahvusvaheliste meteoroloogiliste nõuete järgi.
Selliste võrdlusandmete abil saab uurida, kus tekivad inimestele kõige koormavamad tingimused ja kuidas võiks linnaruumi kujundada, et kuumusega paremini toime tulla. Sepa sõnul loodavad teadlased tulemuste põhjal anda soovitusi ka inimeste liikumise korraldamiseks ja linnaplaneerimiseks.
Mänguväljak võib kõrvetada juba puudutamisel
Üks projekti uurimisteemasid on laste mänguväljakud, kus materjalivaliku tagajärjed võivad olla üllatavalt suure mõjuga. Eestis laialt kasutatavad tumedad kummimatid kuumenevad otsese päikese käes sedavõrd, et teadlased on mõõtnud nende pinnatemperatuuriks koguni 70 kraadi.
„Selle peal võib muna küpsetada,” ütleb Sepp. Nii kuum pind võib juba lühikesel kokkupuutel kõrvetada.
Seetõttu soovitab ta mänguväljakuid rajades eelistada vähem kuumenevaid materjale, näiteks liiva ja puitu, ning jälgida pinnakatete värvi. Sama tähtis on arvestada päikese liikumisega: kuhu langeb vari päeva kõige kuumematel tundidel ja kas mängualal kasvab suuri puid? Täiskasvanud puude vari on Sepa sõnul linnas asendamatu. Värskelt istutatud puul võib kuluda aastakümneid, enne kui see suudab pakkuda samaväärset kaitset. Seega tasub võimalusel rajada nii koduaias kui avalikus ruumis mänguväljak kohta, kus suurte puude vari jääks lõunakülge.
Kodu suvist temperatuuri mõjutab ka see, mis asub akna taga
Mänguväljakute näide osutab laiemale probleemile: linnaruumi materjalivalikud mõjutavad inimeste igapäevast heaolu rohkem, kui esmapilgul paistab. Mait Sepp soovitab kodu ostes vaadata peale korteri või maja enda ka selle ümbrust. Suur musta asfaldiga parkimisplats võib esmapilgul tunduda boonus, sest parkida saab mitut autot. Vähem mõeldakse aga sellele, et suur must pind võib mõjutada ka eluruumide sisetemperatuuri. Ka tume lamekatus kuumeneb tugevasti, mistõttu võivad suvised kuumalained muutuda talumatuks ja mõelda tuleks ka eluruumide jahutamisvõimalustele.
Suuremates linnades muudab olukorra keerulisemaks hoonestuse tihendamine: kui senisesse avarasse hoovi ehitatakse uus maja, võib tekkida kuumasaar. Kuigi linna tihendamine on paratamatu ja sel on ka eeliseid, saab määravaks saab ka see, kui palju säilib haljastust, milliseid materjale kasutatakse ja kuidas hooned paiknevad, Tihedam linn ei tähenda tingimata suuremat kuumariski kõikjal, kuid aina olulisemaks saavad läbimõeldud otsused.
Linnakuumuse vähendamine nõuab valikuid
Sepa hinnangul on kuumasaarte leevendamise põhimõtted hästi teada: rohkem haljastust ja vett, vähem ulatuslikke asfaltpindu ning läbimõeldum tänavaruum.
Projekti „Kuumus” mõõtmiste abil loodetakse neile küsimustele täpsemalt ja tõenduspõhisemalt läheneda. Linnaplaneerimist puudutavaid otsuseid tehes võidakse küll teada, kus paiknevad kuumad pinnad, kuid sellest teadmisest üksi ei piisa, et hinnata inimese tegelikku kokkupuudet kuumusega. Sepa sõnul loodavad teadlased kogutud andmete põhjal anda soovitusi ka linnaruumi kujundamiseks ja inimeste liikumise korraldamiseks.
Eriti oluliseks peab ta autoliikluse vähendamist ning paremini toimivat ühistransporti. Tallinnas soovitab ta julgemalt arendada trammiliiklust, et inimesed ei peaks ühest linnaosast teise sõitmiseks kesklinna autoga läbima.
Selliste projektide väärtus peitub niisiis võimaluses valikuid täpsemalt hinnata. Kui on teada, kus kuumus kõige kauem püsib ja kui palju inimesi seal liigub, saab otsustada, millises tänavalõigus või hoovis annaks muudatus kõige rohkem kasu. Mõõtmised aitavad riskantseid piirkondi välja tuua, võimaluse muutused ellu viia peab linn ise. Oma roll on ka elanikel, kes saavad seista suurte puude säilimise eest ja küsida, kuidas algatatavad ehitusplaanid nende elukeskkonda mõjutavad.
Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
“Ekspert eetris” sai alguse 2020. aasta kevadel ja pälvis oma teemapüstitustega 2020. aasta Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerija tunnustuse.
Varasemaid saateid saab järele vaadata Tallinna Ülikooli lehel.