Ühe minuti loeng: Mida suvepäevad ajuga teevad?
Meil Eestis on päev kord liiga pikk, kord liiga lühike. Tallinna Ülikooli nooremteadur Mark Tamm, mis juhtub ajuga, kui jaanipäeval kell 23 hõõgub taevas ikka veel päike?
Suvel muutub Eestis lisaks ilmale ka meie aju töörežiim.
Keha sisemisi ööpäevarütme juhib ajus bioloogiline kell, mille peamiseks kellakeerajaks on valgus. Silma võrkkestas leiduvad erilised lühilainelisele ehk sinakale valgusele tundlikud rakud, mis annavad ajule märku, millal päev algab või lõpeb.
Päeva lõppedes hakkab ajus asuv käbikeha eritama melatoniini – unehormooni, mis annab kehale märku, et on aeg lülituda öörežiimile. Eesti suvel annab aga ka hele hämarik ajule märku, et päev pole veel täielikult lõppenud. Seetõttu hakkab melatoniini tase tõusma hiljem, unisus saabub hiljem.
Igapäevaelus tähendab see, et meel püsib õhtul kauem terane, uneaeg nihkub hilisemaks ja kui hommikune äratuskell heliseb ka suvel samal ajal, jääb ka und vähemaks. Nii võivad pikad heledad suveõhtud teha olemise erksamaks sellest hoolimata, et keha ei pruugi saada piisavalt aega taastumiseks.