AKTUAALNE | Tõnu Viik: ülikoolide alarahastus on viinud kriisini kõrghariduses
11. veebruaril kohtus rektorite nõukogu haridus- ja teadusministri Liina Kersnaga, ent ülikooli ja riigi vaheline haldusleping, mis määrab kõrgkoolide riigipoolse rahastuse ja riigi ootused ülikoolidele, jäi kohtumisel allkirjastamata. Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik jagas sama päeva õhtul uudistesaatele „Aktuaalne kaamera“ otse-eetris olukorra tagamaid.
Tõepoolest – täna me halduslepingu allkirjastamiseni ei jõudnud. Rektorite nõukogu ei pidanud seda võimalikuks olukorras, kus ülikoolid kirjutavad kohustustele alla, ent riik ütleb, et nemad soovivad alles sügisel omapoolse kohustuse täita. Ma arvan, et ülikoolid saavad riigi poolt täiendavaid kohustusi võtta vaid siis, kui me selleks ka lisarahastuse saame.
Millele muule meil siin Eestis veel loota on, kui mitte oma inimeste nutikusele?
Ülikoolide alarahastus on kestnud liiga kaua ja see on viinud meid juba praegu kriisini kõrghariduses. Me oleme ka seniste tegevustega päris-päris hädas. Näiteks Tallinna Ülikooli puhul on suur võimalus, et me praegustes tingimustes kõiki õppekavasid sügisel avada ei saa.
Olukorra raskus tuleneb sellest, et me oleme aastatega maha jäänud ülejäänud Eesti elust. Näiteks on maha jäänud meie palgad ning me oleme tänaseks sunnitud tõdema, et sellises mahus me kõiki riigi ootusi täita ei suuda.
Ma loodan, et kõrgharidusest saab üks peamine poliitiline kõneobjekt. Oleme ju harjunud ütlema, et eestlased on hariduse usku rahvas. Ja tõepoolest – millele muule meil siin Eestis veel loota on, kui mitte oma inimeste nutikusele?
Me tahaks oma elu targalt korraldada ja et ülikoolide roll ühiskonnas oleks suurem. Et meil oleks rohkem kriitilist mõtlemist, andmepõhist analüüsi ja et me oleksime oma toimingutest tulemuslikumad. Need võimalused on otseses seoses ülikoolidega. Ülikoolide järeleaitamine ja esmalt mahajäämuse likvideerimine on Eesti ühiskonna jaoks seega väga olulised. Seejärel peame algatama ka suurema debati – mis saab kõrgharidusest edasi?
