Rektor Priit Reiska: kasutage tehisintellekti selleks, et õppimine oleks raskem, mitte kergem

Head üliõpilased, head kolleegid!

Mul on suur heameel tervitada teid uue õppeaasta alguse puhul!

Ja teile, kes te alustate täna oma ülikooliteed – tere tulemast Tallinna Ülikooli!

Uue õppeaasta alguses on alati midagi uut. Uued inimesed, uued mõtted ja uued võimalused. Algab uus ring kohtumisi ja arutelusid. Esitatakse küsimusi, millele on vastused olemas – ja loodetavasti ka selliseid, millele vastuseid veel ei ole.

Teile, kes te täna oma õpinguid alustate, on uut muidugi eriti palju. Ja küllap tuleb ka hetki, mil õppimine nõuab teilt rohkem, kui te alguses arvasite. Sest õppimine on pingutus. Ja hästi õppimine on veelgi suurem pingutus.

Samas elame me ajal, mil järjest paremad abivahendid võimaldavad meil järjest väiksema pingutusega rohkem ära teha. Üks kõige võimsamaid neist on tehisintellekt.

Abivahendi mõte ongi teha meie elu lihtsamaks. Aga kas abivahend peaks lihtsamaks tegema ka õppimise?

Jalgrattaga saab lihtsamini ja kiiremini edasi kui jala. Autoga veel kiiremini. Kui eesmärk on kiiresti kohale jõuda, on see väga hea. Aga kui eesmärk on liikudes ennast treenida? Siis ei ole väiksem pingutus enam eelis. Õppimisega on samamoodi. Tehisintellekt võib aidata meil kiiremini infot leida, teksti parandada, tõlkida või andmeid analüüsida. Ja sellisteks ülesanneteks tasub seda kasutada. Aga ärge laske ennast petta mõttest, et tehisintellekt teeb õppimise lihtsamaks. Kui see vähendab teie enda pingutust, õpite teie vähem.

Seepärast on mul teile üks soovitus. Kui te kasutate tehisintellekti, siis kasutage seda nii, et peaksite ise rohkem, mitte vähem pingutama. Sest tulevikus saavad paremini hakkama need, kes täna rohkem õpivad. Kes rohkem mõtlevad. Kes rohkem pingutavad. Ma võtan selle kokku nii: kasutage tehisintellekti selleks, et õppimine oleks raskem, mitte kergem.

Head kolleegid, siin on ülesanne ka meile, õppejõududele. Kui tehisintellekt suudab järjest paremini vastata küsimustele, mida me üliõpilastele esitame, peame meie järjest enam mõtlema, milliseid küsimusi tasub esitada.

Peame looma õppimises olukordi, kus valmis vastusest ei piisa. Kus tuleb mõelda, arutada, katsetada ja oma valikuid põhjendada. Ja see nõuab uutmoodi pingutust ka meilt.

I would also like to say a few words in English.

Dear international students and colleagues,

A new academic year is a new beginning for all of us. For some of you, it is also your first year at Tallinn University and perhaps also your first experience of living and working in Estonia. For others, Tallinn and our university are already familiar.

Wherever you are on this journey, I hope this year will challenge you with new ideas and difficult questions – including questions where the answers are not immediately clear.

University is not simply a place where we come to find answers. It is a place where we learn to ask better questions, to question what seems obvious, to listen to different arguments and, sometimes, to change our minds.

This is particularly important at a time when answers have become very easy to get. Artificial intelligence can find information, explain difficult concepts and help us solve problems. We should use these opportunities. But having an answer is not the same as understanding it. Technology can support our learning and our work, but it cannot take responsibility for them. That responsibility remains with us.

And understanding rarely develops in isolation. We test our ideas by discussing them, defending them and hearing different perspectives. The people around us are an important part of how we learn and how new knowledge is created.

This is one of the strengths of an international university: different backgrounds, experiences and ways of thinking come together. So use this opportunity. Ask questions, share your perspective and learn from people outside your own field and community.

Head üliõpilased!

Mahutage oma ülikooliaastatesse nii palju kui võimalik. Minge vahetussemestriks välismaale. Liituge üliõpilasorganisatsiooni, -esinduse või klubiga. Tehke sporti, minge Käärikule. Võtke osa ülikoolielust ja proovige midagi, mida te varem teinud ei ole. Sest ülikoolis ei kujunda teid mitte ainult see, mida te õpite, vaid ka inimesed, kellega te kohtute.

Oma akadeemilisele teele tagasi vaadates olen üha rohkem veendunud, et meie kujunemisel mängivad kõige olulisemat rolli just teised inimesed. Inimesed, kellega te siin kohtute, võivad jääda teie sõpradeks kogu eluks. 

Öeldakse, et üliõpilasaeg on elu parim aeg. Seda ei saa loomulikult keegi garanteerida. Kuid omast kogemusest võin öelda, et positiivsed mälestused ülikooli ajast on kustumatud. Ja kõige tugevamad mälestused on seotud mitte pidude ega meelelahutuse, vaid just nimelt õppimisega. Õppimisega, mis nõudis suurt pingutust. Olgu see siis üksinda teoreetilise füüsika eksamiks valmistudes või grupitöö psühholoogia seminaris. Sest pingutus on see, mis jääb meelde, pingutus on see, mis viib edasi. 

Ma väga loodan, et ka teie õpite palju ja pingutate palju. Et teil on huvitav ja ka lõbus. Et leiate siit sõpru kogu eluks ja kogete asju, mida te praegu veel ette kujutadagi ei oska.

Ja kui te mõne aasta pärast siit lahkute, siis loodan, et te ei võta kaasa ainult diplomit, vaid oskuse iseseisvalt mõelda, julguse vastutada, võime teha koostööd ja tahtmise edasi õppida. Loodan, et saate siit hariduse, mis kestab kaua.

Head uut õppeaastat!

Vivat academia!