Harjumaa VI Omavalitsuspäev Maardus tõi kokku poliitikud, teadlased ja valdkonna eksperdid tervisedenduse valdkonnas
Harjumaa VI Omavalitsuspäev (HOP 2026) Maardus Muuga sadamas teemal "Tervisedendus - kohaliku omavalitsuse ning riigi koostöö ja sotsiaalse võrgustiku ühine vastutus inimeste elukvaliteedi tõstmiseks" sai alguse traditsioonilise Omavalitsuspuu istutamisega.
Omavalitsuspäeva avas traditsiooniliselt Riigikogu esimees Lauri Hussar kes märkis, et inimeste tervis ja heaolu ei ole ainult tervishoiu küsimus. Tervis kujuneb iga päev meie kodudes, koolides, töökohtadel ja kogukondades. Seetõttu ei saa ka tervisedendus olla ainult inimese enda, kohaliku omavalitsuse või riigi ülesanne – vastutus on ühine. Riik saab kujundada võimalused ja toetava raamistiku, kohalik omavalitsus tunneb kõige paremini oma inimeste ja kogukondade vajadusi ning tugev sotsiaalne võrgustik aitab märgata ja toetada inimest võimalikult vara. Mida paremini suudame omavahel koostöö teha, seda enam saame keskenduda ennetusele, mitte üksnes tagajärgedega tegelemisele. Harjumaa omavalitsuspäeva väärtus seisneb selles, et riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ja ekspertide teadmised tuuakse kokku ühise laua taha, et leida praktilisi lahendusi inimeste elukvaliteedi parandamiseks.
.jpg)
Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra tervitas kõiki külalisi Muuga sadamas, mis on samas piirkonna oluline maamärk. Maardul on suur au võõrustada Harjumaa VI Omavalitsuspäeva ning tuua kokku kohalike omavalitsuste, riigi, ülikoolide ja kogukondade esindajad. Tervis ja heaolu sünnivad seal, kus inimene iga päev elab, õpib, töötab ja liigub. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kujundada selline elukeskkond, kus tervislikud valikud, liikumine ja kogukonda kuulumine oleksid inimese jaoks loomulikud ja kättesaadavad. Omavalitsuspäev annab meile võimaluse ühendada erinevad kogemused ja teadmised ning leida lahendusi, mille tegelik mõju jõuab meie inimesteni. Hea meel on, et just Maardu saab olla selle arutelu kohtumispaigaks.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Saku Vallavolikogu esimees Tanel Ots rõhutas, et tervisedenduses ei piisa üksikutest headest algatustest, vaid vaja on ühist suunda ja toimivat koostööd. Kui tahame, et inimesed oleksid tervemad ja kogukonnad tugevamad, peavad riik, kohalikud omavalitsused, haridus- ja tervishoiuasutused ning kogukonnad liikuma ühes suunas. Vedurist üksi ei piisa – kaasa peavad tulema ka vagunid. Kohalik omavalitsus on tasand, kus otsused jõuavad kõige vahetumalt inimese igapäevaellu, olgu küsimus liikumisvõimalustes, vaimses heaolus, ennetuses või kriisivalmiduses. Harjumaa Omavalitsuspäev toob eri osapooled koos arutama, et vaadata probleemidele otsa tervikuna ja leida lahendusi, mida on võimalik päriselt ka ellu viia.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes esines videotervitusega, sõnades, et inimeste tervis ja heaolu kujunevad kõige vahetumalt seal, kus nad iga päev elavad. Kohalik omavalitsus ei ole ainult teenuste korraldaja, vaid kogukond, mille tugevusest sõltub väga palju ka inimese igapäevane heaolu. Tervisedenduses tähendab see, et peame looma keskkonna, kus liikumine, sotsiaalne suhtlus, vaimse tervise hoidmine ja abi märkamine oleksid inimese jaoks loomulikud ning kättesaadavad. Riik saab kujundada raamid ja võimalused, kuid kohalik omavalitsus tunneb kõige paremini oma inimesi ning kogukond teab sageli esimesena, kes vajab tuge. Seetõttu ei sünni head lahendused ühe tasandi otsustest, vaid riigi, omavalitsuse ja kogukonna koostööst. Tugevus tekib väikestest, praktilistest ja järjepidevatest sammudest – sellest, et oskame inimesi märgata, probleeme ennetada ja võtta vastutust enne, kui mure muutub suuremaks. Just selline koostöö aitab kujundada tervemat, sidusamat ja tulevikukindlamat Eestit.
MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märkis oma sõnavõtus, et Omavalitsuspäevast on kujunenud aastatega oluline koostöövorm, mis ühendab kohalikke omavalitsusi, riiki, ülikoole, teadlasi ja praktikuid. Omavalitsuspäeva mõte on algusest peale olnud kohaliku omavalitsuse rolli teadvustamine ning ühiste lahenduste otsimine küsimustele, mis mõjutavad meie inimesi ja kogukondi. Harjumaa Omavalitsuspäev jätkab sama traditsiooni – tänaseks juba kuuendat korda, seekord Maardus. Tänavune teema on väga selgelt elust enesest. Tervisedendus ei alga arsti kabinetist, vaid kodust, koolist, töökohast ja kogukonnast. Vaimne ja füüsiline tervis moodustavad terviku ning tugev kogukond märkab inimest enne, kui probleem muutub kriisiks. Seetõttu on tervise hoidmine inimese, kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi ühine vastutus. Ka tänapäeval kehtib kuulsa Kreeka filosoofi Epikurose õpetuse "Tervis kehas ja meelerahu" tuum: oluline on vabaneda füüsilisest valust ja vaimsest ärevusest. Tsitaat: “Neid kes asju selgelt ja kindlalt mõistavad, need seavad oma valikud ja loobumised keha tervise ning meelerahu teenistusse — sest just neist koosneb õnnelik elu ja nendeni see püüdleb.”
Taasvaba Eesti 35 ning 160 aastat kohaliku enesekorralduse poliitilise subjektsuse seaduse “Makoggukonna Seadusest Baltia- merre kubbermangudele Ria-. Tallinna- ja Kura-male” kujunemisest ja 105 aastat Eesti Maaomavalitsuste Liidu loomisest tuletavad meelde, kui sügavad on meie kohaliku valitsemise juured. Taasloodud kohalike omavalitsuste olulisust näitab ka asjaolu, et alates 7. novembrist 1991 saame tähistada ka Maardu linnale kohaliku omavalitsuse staatuse omistamist. Seega palju õnne, Maardu – lähenemas on 35. sünnipäev.
Samal ajal peame vaatama ka tulevikku. Tehisintellekt ja digilahendused loovad uusi võimalusi, kuid nendega kaasnevad ka uued riskid ning vajadus säilitada inimlik tähelepanu, vastutus ja otsustusvõime. Digiharjumused ja kriisivalmidus on samuti osa tervisest. Kuid ajalugu kohustab meid ka vaatama tulevikku – ideedest jõume tegudeni ja deklaratsioonist praktilise koostööni. Tervem ja kriisidele vastupidavam Eesti püsib siis, kui inimene, kogukond, kohalik omavalitsus ja riik tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Tiina Pajuste sõnas, et teaduspõhine lahendus algab sellest, milliseid küsimusi oskame esitada ja milliseid lahendusi nendele küsimustele otsime. Kui tahame parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti, ei piisa ainult probleemide kirjeldamisest – peame mõistma nende põhjuseid, hindama erinevate lahenduste mõju ning tegema otsuseid teadmistele ja tõenditele tuginedes. Just siin on oluline ülikoolide, kohalike omavalitsuste, riigi ja praktikute koostöö, sest teadmine muutub väärtuslikuks siis, kui see jõuab otsustesse ja inimeste igapäevaellu. Tervisedenduse puhul tähendab teaduspõhisus ka valmisolekut vaadata tervist tervikuna – arvestada inimese füüsilise ja vaimse heaolu, elukeskkonna, sotsiaalsete suhete ja kogukondliku toetusega. Omavalitsuspäeva väärtus seisnebki selles, et siin saavad kokku erinevad teadmised ja kogemused ning ühisest arutelust võivad kujuneda lahendused, mille mõju on võimalik ka päriselt hinnata.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees, Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart rõhutas oma videotervituses, et tervisedendus on riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade ühine vastutus, mis eeldab kõigi osapoolte koostööd ja panust. Riik peaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna reformide kavandamisel arvestama senisest enam kohalike omavalitsuste võimaluste ja vajadustega, et muudatustega ei kaasneks omavalitsustele ebaproportsionaalselt suurenevat töökoormust ja kulusid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tervishoiu- ja sotsiaalteenuste paremale lõimimisele, sest inimese abivajadus ei jagune valdkondlike piiride järgi ning abi peab jõudma temani võimalikult vara. Samal ajal on kohalike omavalitsuste roll luua tervist toetav elukeskkond, pakkudes turvalisi liikumisvõimalusi, ligipääsetavaid avalikke teenuseid ning tuge vaimsele tervisele ja sotsiaalsele heaolule. Tervem Eesti sünnib siis, kui riik, omavalitsused ja kogukonnad tegutsevad ühise eesmärgi nimel, et inimesed saaksid elada kauem, tervemalt ja väärikamalt.
Päeva sisulistes ettekannetes käsitleti nii vaimset kui ka füüsilist tervist
Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra sõnas, et kogukond ei ole tervisedenduses üksnes sihtrühm, vaid tervise kaaslooja. Linn kujundab keskkonda, kus inimene teeb iga päev oma tervisevalikuid. Tervisedendus algab hästi kujundatud linnaruumist, kättesaadavast informatsioonist, osalemisvõimalustest ja inimestest, kes oskavad märgata. Maardu kompaktsus annab meile olulise eelise – lähedus aitab kiiremini märgata inimese vajadust või muret ning ühendada ta toe ja võimalustega. Tõeline lähedus ei tähenda aga ainult väikest vahemaad, vaid usaldust, kontakti ja toimivat koostööd. Kogukonnas osalemine toetab vaimset ja sotsiaalset tervist, tugevdab kuuluvustunnet ja vähendab üksindust. Seetõttu ei peaks küsima ainult, kui palju inimesi tegevustes osales, vaid ka seda, kes jäi tulemata, kes jäi nähtamatuks ja miks. Maardu kogemus näitab, et muutuse aluseks on lähedus, kaasamine, usaldus ja järjepidevus – lahendused sünnivad koos inimestega, mitte ainult nende jaoks.
Tallinna abilinnapea Riina Solman rõhutas, et tervisedenduse puhul ei piisa üksnes tegevuste rohkusest – oluline on hinnata, kas need toovad inimeste tervises ja heaolus ka muutuse. Tallinnas tehakse tervisedenduse valdkonnas palju, kuid soovitud muutust ei ole veel piisavalt näha. See tähendab, et peame senisest rohkem keskenduma ennetusele, varajasele toele ning sellele, et abi ja tervist toetavad võimalused oleksid inimesele õigel ajal päriselt kättesaadavad. Laste ja noorte vaimne tervis, liikumine, eakate toimetulek ja tervise ebavõrdsuse vähendamine moodustavad ühe terviku. Tervist kujundab väga suurel määral ka meid ümbritsev elukeskkond – kas laps saab turvaliselt kooli liikuda, kas eakal on võimalik kodus iseseisvalt toime tulla, kas inimesel on ligipääs vajalikule teenusele ning kas liikumiseks on olemas head ja kättesaadavad võimalused. Tallinn ja Harjumaa moodustavad siin üha enam igapäevase elu-, töö- ja liikumisruumi. Seetõttu peame tervisedendust vaatama üle omavalitsuspiiride ning tegema koostööd küsimustes, mis puudutavad liikuvust, ligipääsetavust ja teenuste kasutamist. Tervem elukeskkond sünnib siis, kui erinevad valdkonnad ja kohalikud omavalitsused tegutsevad ühise eesmärgi nimel.
Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu märkis, et inimeste liikumisharjumuste kujundamisel on kõige olulisem järjepidevus. Alati ei pea esimesel korral olema kohal sadu inimesi – vahel alustabki uus ettevõtmine väikese osalejate ringiga. Tähtis on mitte loobuda, vaid pakkuda võimalust uuesti ja uuesti. Ka väikesed motivaatorid, näiteks loosiauhinnad, võivad aidata inimesel esimese sammu teha, kuid püsiv harjumus tekib järjepidevusest. Kui uut tegevust teha umbes 12 nädalat samal ajal ja kindla rütmiga, on juba palju suurem võimalus, et sellest saab inimese igapäevaelu osa. Viimsis oleme püüdnud luua võimalusi väga erinevatele inimestele – alates hoovimängudest ja kogukondlikest liikumistegevustest kuni jooksu-, suusa- ja rattasõiduvõimalusteni. Näiteks „100 aastat hoovimänge“, seitsmekilomeetrine Viimsi jooks ning rakendus VAAL näitavad, et inimesi saab liikumiseni tuua väga erineval moel. Omavalitsuse ülesanne on luua võimalused ja hoida neid järjepidevalt elus, sest liikumine ei peaks olema üksik sündmus, vaid loomulik osa inimese igapäevast. Liigume terviseks!
Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna juhataja Heli Laarmann tõi välja, et tervisedenduse ja ennetuse potentsiaal on Eestis seni jäänud osaliselt kasutamata. Tervisedendus ei ole saanud piisavalt tähelepanu ega ressursse ning seetõttu vajame tugevamat ja terviklikumat ennetussüsteemi. Otsused peaksid tuginema andmetele ning eesmärgid tuleb riigil, kohalikel omavalitsustel ja teistel partneritel ühiselt kokku leppida. Tervise Arengu Instituudi regulaarsed ülevaated aitavad mõista, kus me praegu oleme, kuid sama oluline on kohalik teadmine ja võimekus. Kohaliku tasandi tervisedendajad on selles süsteemis äärmiselt olulised – nad ühendavad strateegilise planeerimise, kohaliku võrgustiku ja inimeste tegelikud vajadused. Nende pädevuse arendamine, nõustamine ja koolitamine aitab jõuda selleni, et tervis ja heaolu oleksid süsteemselt toetatud kogu inimese elukaare vältel.
Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor, Eesti heaoluteaduste tippkeskuse EstWell nõukogu liige Merike Sisask märkis, et vaimne tervis on meil kõigil – iga päev ja igal pool. Sageli märkame seda alles siis, kui midagi hakkab mõjutama meie igapäeva tegevusi. Aga kui king pigistab, ei peaks inimene lihtsalt õppima sellega paremini kõndima – vahel tuleb muuta ka kinga ehk keskkonda. Vaimne tervis ei ole püsiv seisund, vaid pidev kohanemine suhete, elumuutuste, keskkonna ja kriisidega. Kui investeerime ainult ravisse, aga mitte ennetusse, jõuame inimeseni liiga hilja. Vaimne tervis on individuaalne kogemus, kuid kollektiivne vastutus. Tegelik muutus sünnib seal, kus inimesed tunnevad vastutust ka teiste heaolu eest. Kõige lihtsamalt öeldes: märka, hooli ja loo keskkond. Kohalik omavalitsus on igapäevaelu ökosüsteem.
Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port sõnas, et kehalist aktiivsust ei tuleks käsitleda üksnes spordi või inimese isikliku valikuna, vaid tervise ja eluvõime säilitamise ühe tegurina. Vananemine ei alga 60. eluaastast ning inimesed vananevad väga erinevas tempos. Kehaline aktiivsus aitab säilitada organismi võimet muutuste ja haiguskoormusega kohaneda ning selle mõju ulatub südamest ja kopsudest närvisüsteemi ja vaimse võimekuseni. Ettekandes toodud 122 007 inimest hõlmanud uuringus seostus parem kardiorespiratoorne võimekus järjekindlalt väiksema üldsuremuse riskiga, mis näitab, kui oluline tervisenäitaja on inimese füüsiline töövõime. Samas ei saa kogu vastutust panna inimese õlgadele. Inimene ei ole robot ning tema liikumiskäitumist mõjutavad vanus, tervis, majanduslik olukord, enesetõhusus, väärtused ja eelkõige keskkond, milles ta iga päev elab. Kui süsteem liikumist ei toeta, ei piisa üksikutest kampaaniatest ega headest kavatsustest. Seetõttu peab tervisedendus tähendama ka sellise elukeskkonna kujundamist, kus liikumine on loomulik, kättesaadav ja sotsiaalselt toetatud. Liikumine on üks väheseid meetmeid, mis kasvatab organismi enda ressurssi tulla toime tervist kahjustavate teguritega – sellesse investeerimine on investeering inimese pikemasse ja tervemasse ellu.
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juhatuse liige Maiu Merihein märkis, et liikuma kutsuv omavalitsus ei teki juhuslikult. Turvaline koolitee, ligipääsetav avalik ruum ja head ühendused kujundavad inimeste igapäevaseid liikumisvalikuid – keskkond võib liikumist kas toetada või takistada. Seetõttu peab omavalitsusel olema ühine eesmärk elanike liikumisaktiivsuse suurendamiseks, selge vastutus selle saavutamise eest ning teadmine, kas tehtud tegevused annavad ka päriselt tulemusi. Liikumist toetav omavalitsus algab mõtteviisist, jätkub teadlikes otsustes ja peab lõpuks väljenduma tegudes.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo rõhutas, et tervis ei võrdu lihtsalt haiguse puudumisega – terviseennetus on mõtteviis. Oluline on anda peredes põlvest põlve edasi liikumisharjumusi ning pöörata rohkem tähelepanu noorte vaimsele tervisele ja ennetusele. Rahvastiku vananemise ja pikeneva eluea tõttu on tervis üha enam ühine vastutus, kus oma roll on inimesel, perel, kogukonnal ja riigil. Õnnetunnet toetavad seejuures ka head suhted, pere ja võimalus olla ühiskonnas vajalik. Paljud regulatsioonid 1990-ndatest ei pruugi täna enam töötada, inimesed on näiteks hakanud tegema platvormitööd ja tööampse. Tervis ei võrdu haiguse puudumisega ning õnnetunnet tõstavad head suhted.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor, Raasiku Vallavolikogu liige Andre Sepp ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise nõunik Tiina Tõemets kõnelesid oma ühisettekandes, et Harjumaa suur rahvaarv ja osakaal Eesti elanikkonnast muudavad tervise ja heaolu küsimused kogu maakonna jaoks strateegiliseks teemaks. Peaaegu pool Eesti elanikest ning 1–19-aastastest noortest elab Tallinnas ja Harjumaal. Seetõttu peame ühiseid eesmärke kavandama koos omavalitsuste ja inimestega ning vaatama tervist palju laiemalt kui ühe valdkonna ülesandena. Harjumaa tervise- ja heaolustrateegia kolm fookust on tervist toetavad valikud, ühtehoidvad kogukonnad ja tervis igas poliitikas. Meil on palju andmeid ja uuringuid, kuid väljakutse on nende süsteemne ja järjepidev rakendamine. Võimalus peitub maakonnaüleses koostöös, ühistes eesmärkides ja mõõdikutes ning aktiivsetes kogukondades – et Harjumaa oleks tervem, teadlikum ja ühtehoidvam.
Päeva teemast tulenevalt kuulusid omavalitsuspäeva kavasse ka virgutuspausid, milles kohalolijad ka aktiivselt osalesid. Harjutusi näitas ette Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöösuhete juht Renna Nelis.
Paneeldiskussioonis arutleti, kuidas jagada vastutust inimese tervise, ennetuse ja toetava elukeskkonna kujundamisel
Paneeldiskussioonis osalesid Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra; Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo; Tallinna abilinnapea Riina Solman; Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port; Harjumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise nõunik Tiina Tõemets ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna projektijuht Maris Jõgeva. Elavas paneeldiskussioonis jäi kõlama, et tervisedendus ja ennetus eeldavad nii inimese enda vastutust kui ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tuge. Rõhutati, et tervislike valikute tegemine sõltub suuresti teadlikkusest, eeskujust, oskustest ja inimest ümbritsevast keskkonnast. Ennetus ei pea alati tähendama suuri investeeringuid – sageli saavad muutused alguse lihtsatest igapäevastest valikutest ja järjepidevusest. Samuti vastati saalist esitatud küsimustele.
Arutelus leiti, et riiki ja kohalikku omavalitsust ei ole mõistlik vastandada: üks loob raamid, teine puutub vahetult kokku inimeste igapäevaelu ja vajadustega. Tervisedendus on pikaajaline protsess, kus olemasolevaid teadmisi ja toimivaid lahendusi tuleb senisest järjepidevamalt rakendada. Eriti oluliseks peeti noorte harjumuste kujundamist, vanemate eeskuju, kogukondlikku tuge ning vaimse tervise riski- ja kaitsetegurite varajast märkamist. Samuti leiti, et inimeste suurem panus oma tervisesse aitaks vähendada tervishoiusüsteemi koormust, kuid selleks tuleb pakkuda teadmisi, võimalusi ja partnerlust. Mõistetavalt nähti probleeme ka erinevatest aspektidest ning koos sellega olid pakutavad lahendusteed mitmekesised ja eripalgelised.
Päeva teises pooles toimusid kaks töötuba. Töötubades arutleti, kuidas toetada inimeste liikumist, vaimset tervist ja sotsiaalsete võrgustike rolli
Töötoas “Kuidas inimesi liikuma motiveerida ja kujundada seda toetav keskkond?” avati teemat seejuures kogukonnaalgatuse „Kopli sörk“ näitel. Mõttevahetust jätkati eraldi laudkondades ning nende esindajate sõnavõttudest koorusid välja ühised ettepanekud edaspidiseks. Töötuba viisid läbi Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise nõunik Tiina Tõemets.
Sissejuhatavate sõnavõttudega esinesid valdkonna eestvedajad ja eksperdid:
Harku valla tervisedenduse spetsialist Janne Tomberg sõnas, et inimeste liikumisharjumuste kujundamisel ei piisa üksnes soovitusest rohkem liikuda. Inimest aitab liikuma sobiv keskkond, kuid sama oluline on kehaline kirjaoskus – liikumisoskused, enesekindlus, motivatsioon, teadmised ja arusaam sellest, miks liikumine on vajalik. Kehaline kirjaoskus on arendatav igas vanuses, kuid selle alus pannakse lapsepõlves. Kui inimesel on võimekus ja usk endasse, tekib ka suurem valmisolek võtta vastutus oma liikumise ja tervise eest kogu eluks.
Kogukonna algatus „Kopli sörk“ eestvedaja Andres Reimand tõi Kopli Sörgi kogemuse põhjal esile, et inimeste liikuma saamiseks ei ole alati vaja keerulisi lahendusi. Oluline on luua tunne, et kõik on oodatud, hoida osalemine tasuta ja madala lävendiga ning olla radikaalselt järjepidev. Kui tegevus on lihtne, kogukondlik ja kordub kindla rütmiga, hakkavad inimesed ise seda edasi kandma. Nii võib väikesest kohalikust algatusest kasvada midagi palju suuremat.
Saku Valla Spordikeskuse juhataja Laura Viiroja rõhutas, et liikumise edendamiseks ei pea alati korraldama suuri massiüritusi. Saku Liigub on eelkõige kogukonnapõhine – inimesed tulevad kokku, liiguvad ja saavad samal ajal ka omavahel suhelda. Meie jaoks on oluline jõuda ka nende inimesteni, keda on tavaliselt kõige raskem liikuma saada, näiteks koolinoorte ja keskealiste meesteni. Samas saavad kaasa tulla noored emad või inimesed koos oma lemmikloomaga. Liikumine ei tähenda ainult paremat tervist, vaid ka kuuluvustunnet ja seda, et inimene ei jää üksi.
Rõhutati kehalise kirjaoskuse tähtsust – hõlmates lisaks liikumisoskustele ja kehalistele võimetele ka enesekindlust, motivatsiooni, teadmisi ja arusaamist liikumise vajalikkusest. Kehalist kirjaoskust saab arendada igas vanuses, kuid oluline alus kujuneb juba lapsepõlves. Inimese liikumisharjumuste kujundamisel on määrava tähtsusega nii sobiv keskkond kui ka usk enda võimekusse, mistõttu tuleb liikumise edendamisel kasutada teadmuspõhiseid käitumismudeleid ja terviklikku lähenemist.
Töötoas “Üksikisiku vastutus ja sotsiaalse võrgustiku roll vaimse tervise edendamisel” arutleti, kuidas kujuneb vaimne heaolu inimese enda valikute, lähisuhete ja kogukondliku toe koosmõjus. Käsitleti kuuluvustunnet, positiivset vanemlust ning ülemäärase digikasutuse ennetamise temaatikat. Rõhutati, et vaimset tervist toetavad tugevad suhted, turvaline kasvukeskkond ja oskus märgata riske varakult – enne, kui neist kujunevad tõsisemad probleemid. Töötuba viisid läbi Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor ja Raasiku Vallavolikogu liige Andre Sepp, Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia lektor Õnne Uus ja Maardu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Olga Jevdokimova.
Sissejuhatavate sõnavõttudega esinesid valdkonna eestvedajad ja eksperdid:
Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor, Eesti heaoluteaduste tippkeskuse EstWell nõukogu liige Merike Sisask sõnas, et vaimne heaolu sünnib suuresti suhetes teiste inimestega. Kuuluvustunne on vaimse tervise oluline kaitsetegur – inimene vajab tunnet, et teda märgatakse, temast hoolitakse ja tal on oma koht kogukonnas. Vaimne tervis ei kujune ainult inimese enda sees, vaid ka peres, koolis, töökohal ja kogukonnas. Just seal saavad eneseabi, märkamine ja teiste toetus üksteist tugevdada ning aidata ennetada seda, et inimene jääb oma muredega üksi.
Haridus- ja Teadusministeerium, osakonnajuhataja Heily Griffith märkis, et noort tuleks vaadata inimesena, kellel võib olla probleem ja kes vajab võimalust kuuluda ning tegutseda. Noorsootöö ja huviharidus ei ole lihtsalt lisategevus, vaid universaalne ennetus. Turvaline keskkond, usalduslik täiskasvanu, head suhted ja võimalus ennast teostada aitavad tugevdada noore vaimset heaolu ning vähendada riskikäitumist. Kui piirame noorte digiruumi, peame küsima, mida pakume neile asemele. Noor vajab kodu ja kooli kõrval ka kolmandat ruumi – kohta, kus ta saab kogeda eduelamust, luua suhteid ja tunda, et kuulub kuhugi. Ennetus ei alga probleemist, vaid kuuluvusest, oskustest ja usaldusest.
Lapse Heaolu Arengukeskuse (LaHe) teenuste- ja arendusjuht Ly Kasvandik rõhutas, et lapse vaimse tervise alus kujuneb eelkõige igapäevastes suhetes. Positiivne vanemlus tähendab lapse märkamist, kuulamist, turvaliste piiride seadmist ja toetava suhte hoidmist. Kui laps tunneb, et ta on hoitud ja tema vajadusi mõistetakse, loob see tugeva aluse vaimsele heaolule. Samal ajal ei saa kogu vastutust jätta ainult vanema õlule – ka vanem vajab teadmisi, tuge ja kogukonda, et oma rollis hästi toime tulla.
Kiideti heaks Harjumaa VI Omavalitsuspäeva deklaratsioon, mis edastatakse Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Tallinna Ülikooli esindajatele. Deklaratsiooni tutvustasid Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra ja Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv.
Päeva lõpus toimus traditsiooniline Harjumaa Omavalitsuspäeva korraldusõiguse üleandmine, seekord Saue vallale. Teatepulga võtsid vastu Saue vallavanem Andres Laisk ja abivallavanem Heino Märks. Märgiti, et omavalitsuspäev on eelkõige koostöö foorum ja ühistegevuse protsess, mille raames aasta jooksul leitakse osapooltele aktuaalne teema. Samuti toimub koostöös kava, töötubade sisu ja korralduse ettevalmistamine ning deklaratsiooni projekti ettevalmistamine. Loomulikult kaasatakse koosloomesse nii ülikoolide ekspertiis kui ka praktikute ja teiste teemakohaste institutsioonide esindajate kogemus.
Suur tänu Maardule ning kohtumiseni Saue HOP 2027!
