Põhjamaade demograafia huvilised kogunesid Taanis
Juunikuu teisel nädalal (10.-12. juunil) toimus Lõuna-Taanis Hindsgavli lossis Põhjamaade demograafia sümpoosium (Nordic Demographic Symposium, NDS), mis on järjekorras juba 23. Kohtumised toimuvad kahe kuni kolme aastase vahega rotatsiooni korras Rootsis, Norras, Taanis või Soomes kohaliku demograafia assotsiatsiooni eestvedamisel. Demograafia assotsiatsioonid on laiapõhjalised võrgustikud, mis hõlmavad demograafe erinevatest teadusasutustest, statistikuid ja teisi demograafia huvilisi mitmetelt elualadelt. Üha enam tehakse koostööd poliitika kujundajatega, aga ka tööstuse ja ettevõtlusega, kus rahvastiku koostise muutused mõjutavad tulemuslikkust.
Seekord oli kohtumise korraldaja Taani demograafia assotsiatsioon, mis suurepärase korraldusega tõestas, et põlvkonna vahetus Taani demograafias on nüüd möödas. Korraldusse oli teiste seas kaasatud ka esimene lend demograafia eriala magistrante Lõuna-Taani ülikoolist Odenses. Sama ülikool on mitmel aastal võõrustanud Euroopa demograafia doktorikooli (European Doctoral School of Demography, EDSD), mille on läbinud ka mitmed eesti demograafia doktorandid.
Eesti demograafid on Põhjamaade demograafia sümpoosiumitel regulaarselt osalenud alates taasiseseisvumisest. Seekord osalesid ettekannetega Eesti demograafia keskuse teadurid Mark Gortfelder, Leen Rahnu ja Katrin Schwanitz ning doktorant Tanel Paas, kes pälvis peretoetuse ja kolmanda sünni seoseid käsitleva ettekandega kiidusõnu.
Põhjamaade võrgustikule kohaselt puudutas enamus ettekandeid mõnda rahvastikuga seotud teemat siinses regioonis. Oli ka eraldi sessioon, kus käsitleti registripõhiseid andmestikke Põhjamaades. Sündimusalastes ettekannetes pöörati tähelepanu sellele, kuidas laste saamine (või mitte saamine) on seotud eluaseme kättesaadavusega, haridusmustrite ja perekonna muutusega. Kõik need teema fookused on esindatud ka Eesti demograafide sündimusalastes teadustöödes.
Tomáš Sobotka paneelettekandest, mis vaatles Põhjamaade sündimustrende globaalses võrdluses, jäi kõlama tõdemus, et madal sündimus on väga paljude eri tegurite tagajärg. Ettekandele järgnenud arutelus nenditi, et taastetasemest (selleks loetakse 2.1 last naise kohta) madalam sündimus Põhjamaades ei pruugi otseselt tähendada, et heaoluühiskonnad on ebaõnnestunud. Praegune sündimuse langus paistab olevat globaalne trend, mis iseloomustab nii kõrge kui madala sündimustasemega rahvastikke. Madala sündimusega riikide hulgas võib saavutuseks lugeda ehk sedagi, et seni on Põhjamaades suudetud vältida madalast madalaimat sündimust - näiteks ÜRO andmetel jäi 2023ndal aastal madala sündimuse rekordeid löönud riikides sündimuse summaarkordaja juba alla 1, mis mõni aeg tagasi oli ennekuulmatu.
Lõpetuseks ei saa mainimata jätta ka sotsiaalset programmi, mis pakkus väga palju võimalusi otse suhtlemiseks, sest kõik osalejad veetsid kolm ühist päeva võrratus Hidsgavli lossis. Ka seekord oli tavapärasele akadeemilisele formaadile vahelduseks kavas walk-and-talk, kus vesteldi samal ajal looduses jalutades ja saadi osa Taani suvest.
Täpsem info programmi kohta on leitav aadressil: https://bit.ly/nds25-prog
Järgmist Põhjamaade sümpoosiumi võõrustavad soomlased. Kohtumine toimub 9.-11. juunil 2027.a. Helsingi lähistel. Võib loota, et sinna jõuab ka arvukalt demograafe ja demograafia huvilisi Eestist.
Leen Rahnu
P.s. Eesti demograafia assotsiatsioon (EDA) tegeleb demograafia populariseerimisega Eestis ja on avatud uutele liikmetele. Jälgi EDA ettekandekoosolekute reklaami veebis.