Riigiteaduste teadusseminar: Avalike hüvede kujundamine ja avalikkuse konstitueerimine

Seminari lähtepunktiks on 1920. aastate John Dewey ja Walter Lippmanni diskussioon, milles seati kahtluse alla riigi suutlikkus esindada ja kujundada avalikke hüvesid. Kuigi heaoluriik on suutnud tehniliselt rahuldada "mediaankodaniku" vajadusi, jääb see hätta indiviidi eriomaste ja sageli konfliktsete ootuste ning vajaduste käsitlemisel.

Seminari eesmärk on pakkuda uut vaatenurka avaliku võimu institutsionaliseerimisele. Käsitleme avalikkust mitte passiivse sihtrühmana, vaid aktiivse toimijana, kes konstitueerub in situ avalike hüvede disainimise protsessis.

Teoreetilised raamid

Ettekande sissejuhatavas osas visandame valitsemise kui tegusõnade (governance, organizing, ordering, problematizing) teooria eeldusi. Analüüsime uue institutsiooniteooria piire ning pakume lahendusi, integreerides sellesse:

• Hajutatud toimijavõimekuse (distributed agency, M. Emirbayer) mõiste;

• Kollektiivse teadmuse (H. Tsoukas) rolli institutsionaliseerimise protsessis.

Arutleme selle üle, miks 1990ndatel esile kerkinud mitmetasandilise valitsetuse (multispatial governance) ideed pole siiani suutnud avaliku poliitika domineerivaid doktriine sisuliselt muuta.

Empiirilised juhtumid

Ettekande teises pooles analüüsime empiiriliste juhtumite kaudu, kuidas formaalsed institutsioonid saavutavad 21. sajandil praktilise toimimisvõimekuse just sihtrühmade aktiivse kaasamise kaudu. Vaatleme:

1. Erivajadustega kodanike juurdepääsu disainimist: kuidas individuaalsest sisendist kujuneb laiapõhjaline avalik hüve.

2. Valdkondlikke praktikaid: keskkonnahoid, kaasav haridus ja kogukonna turvalisus.

Seminar on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi avaliku poliitika disaini, institutsiooniteooria ja kodanikuühiskonna toimimismehhanismide vastu.

Esinejad: Avaliku poliitika teenekas professor Georg Sootla

ZOOM