Tänavused silmapaistvamad sotsiaaltöö ja lastekaitse magistritööd keskendusid ühiskonna põletavatele sõlmpunktidele

Sel aastal kaitsti palju tugeva ja praktilise väärtusega magistritöid. Koostatud kokkuvõte koondab tänavused silmapaistvamad lõputööd nelja suuremasse teemavaldkonda, mis on Eesti sotsiaalsüsteemi arenguks olulise tähtsusega: sotsiaaltöö süsteemide areng, laste ja noorte osalus, kool kui toetav keskkond ning pere ja vanemluse toetamine. Meie õppejõudude poolt esile tõstetud tööd pakuvad värskeid teadmisi ja lahendusi abivajajate toetamiseks ning teenuste ajakohastamiseks.

Sotsiaaltöö süsteemide areng

Selle suuna uurimused keskenduvad spetsialistide endi toimetulekule, tööheaolule ning valdkondadeülesele koostööle, mis on aluseks stabiilse ja toimiva tugisüsteemi tagamisele.

• Airiin Aps – „Lastekaitsetöötajate tööheaolu: töönõudmised ja tööressursid“
• Jessica Babenko – „Lapse õiguste integreerimine õigusaktide mõjude hindamise protsessi“
• Lenne Indov – „Ohvritega töötavate spetsialistide kogemused ja praktikad vastastikuse vägivallaga perevägivalla juhtumite lahendamisel“
• Pille Kütt – „Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö uimastitarvitajatega töötamisel: soodustavad ja takistavad tegurid Valik programmi näitel“
• Igor Krotenko – „Inimkaubanduse ennetamise probleemid Eestis tööjõu ärakasutamise kontekstis“
• Andra Aadusoo – „Perekonna psühhosotsiaalne toimetulek lapse palliatiivravis: sotsiaall- ja tervishoiutöötajate vaatenurk“

Laste ja noorte osalus

Uurimistööd toovad fookusesse laste õigused, nende hääle kuuldavuse ja autonoomia toetamise erinevates keskkondades alates spordist kuni õigusloome ja asendushoolduseni.

• Teele Olgo – „Arvamusega arvestamine spordis ja selle tähendus psühhosotsiaalsele heaolule: noorsportlaste kogemused“
• Tiia Sinijärv – „Raske ja sügava puudega laste autonoomia asenduskodus: kasvatajate perspektiiv“
• Evelina Seppenen – „Klassikursuse kordajate toetamine Kohtla-Järve munitsipaalkooli näitel“
• Evelin Sennett – „Autistlike laste vanemate kogemused lapse toetamisel kooliteel sotsiaalse toe teooria vaates“
• Agnes Veldemann – „Kõne- ja intellektipuudega laste osalemisvõimalused: suhtlusabivahendite kasutamise toetamine peres ja hoolekandeasutuses“

Kool kui toetav keskkond

Selles kategoorias analüüsitakse haridussüsteemi ja tugispetsialistide rolli kriiside märkamisel, vaimse tervise toetamisel ning spetsiifiliste vajadustega õpilaste lõimimisel koolikeskkonda.

• Cätlin Reinholm – „Suitsiidse noore käsitlemine Eesti koolides tugispetsialistide vaates“
• Victoria Riisenberg – „Psühhiaatriliselt haiglaravilt naasvate õpilaste toetamine koolikeskkonnas: süsteemse lähenemise ja integreerimisplaani kujundamine Eesti koolides“
• Anu Eesmaa – „Psüühilise erivajadusega noorte sotsiaalsete oskuste toetamine õpilaskodu igapäevaelus“

Pere ja vanemluse toetamine

Selle suuna uurimistööd lahkavad perede toimetulekut ja vanemluse väljakutseid, alates asendushooldusest ja palliatiivravist kuni esmakordsete isade toetamiseni.

• Karin Malmberg – „Laps on mehe isa“ – esmakordsete isade tõlgendused elumuutusest, paarisuhtest ja vaimsest heaolust pärast lapse sündi
• Katre Pinnär – „Intensiivse vanemluse hoiakud Eestis: levimus ning seosed lapsevanemate heaolu ja sündimusega“
• Piret Juht – „Vanemluse toetamise võimalused ja väljakutsed Saaremaa vallas: vanemate kogemustel põhinev analüüs“

Teemagruppide põhjalikumate kokkuvõtetega ja magistritööde täpsemate järeldustega saab tutvuda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel ilmuvas artiklis. Kõik kaitstud lõputööd jõuavad järgneva 1-3 kuu jooksul täistekstina kättesaadavaks ka Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-varamusse ETERA.

Ühiskonnateaduste instituut tunnustab ja õnnitleb kõiki edukalt kaitsnud lõpetajaid ning tänab juhendajaid!

*Artikli koostamisel on võetud aluseks Sotsiaalkindlustusameti veebilehel ilmunud ülevaade, mille autoriks on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur-doktorant Triin Voodla.