TLÜ külalisprofessor Madis Ernits andis panuse Saksa Liidukonstitutsioonikohtu Liber Amicorum’isse
Kohtu 75. aastapäevaks ilmunud kogumikus kirjutab Madis Ernits Eesti põhiseaduslikkuse järelevalvest Saksamaale ja maailmale.
Ilmunud on teos Der Blick von außen - A View from Outside (Internationale Festgabe zum 75. Geburtstag des Bundesverfassungsgerichts – International Liber Amicorum of the 75th Anniversary of the Federal Constitutional Court), mille on välja andnud Matthias Jestaedt, Anna-Bettina Kaiser, Angelika Nußberger ja Andreas Voßkuhle. Liber Amicorum on pühendatud Saksa Liidukonstitutsioonikohtu 75. aastapäevale, olles järjekorras kolmandaks 25. ja 50. aastapäevaks ilmunud kogumike järel. Kogumik sisaldab 42 riigi kohtunike, kohtu esimeeste ja õigusteadlaste artikleid, milles arutletakse ühe maailma mõjukaima põhiseaduskohtu rahvusvahelise mõju ja panuse üle põhiõiguste ja laiemalt kogu põhiseadusõiguse tõlgendamisel.
Eestit ja Tallinna Ülikooli esindab selles Liber Amicorum’is avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor Madis Ernits, kes analüüsib ja hindab Eesti põhiseadusliku järelevalve olukorda. Artiklis tõdetakse, et kuigi Eesti õigusteoreetiline taustsüsteem on olnud suuresti positivistlik, siis põhiõiguste tõlgendamisel on ometi mitmeid olulisi mittepositivistlikke elemente, mis on võimaldanud põhiõiguste dogmaatikal tõusta kokkuvõttes rahvusvahelises võrdluses heale tasemele. Riigikohtu praktikas kujunenud põhiõiguste tõlgendus kujutab endast Eesti õiguskorra üht suurimat edulugu.
Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve probleemid ei seisne põhiõiguste dogmaatikas, vaid põhiõiguste kaitse institutsionaalses korralduses, mis ei vasta täiel määral kaasaaegselt demokraatlikult põhiseadusriigilt eeldatavatele nõuetele. Põhiõiguste kohtulik kaitse on killustatud ning individuaalkaebuse kui ultima ratio võimalus sisuliselt puudub, mistõttu jääb märkimisväärne osa võimalikest põhiõiguste rikkumistest tõhusa kohtuliku kontrollita.
Kokkuvõttes järeldab Madis Ernits, et Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve sisaldab mitmeid tugevaid ja hästi toimivaid materiaalõiguslikke elemente, kuid nende põhimõtete kaitseks loodud institutsioonid ja menetlused ei ole optimaalsed. Seetõttu on Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve üldpilt vastuoluline: ühelt poolt on saavutatud märkimisväärne edu kaasaegse demokraatliku põhiseadusriigi ülesehitamisel, teiselt poolt vajab põhiõiguste kaitse institutsionaalne raamistik põhjalikku kriitilist käsitlust ja tulevikus tõenäoliselt ka ümberkorraldamist.