TLÜ õigusteadlane kaitses arutelul vähemalt kahe õigusteaduskeskuse vajalikkust
24. ja 25. septembril Tartu Ülikooli aulas toimunud 39. Õigusteadlaste päevade lõpupaneel oli pühendatud teemale „Kas õigusteadus on rahvusteadus?“.
Tallinna Ülikooli esindas arutelul õiguse suuna juht ja avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor Madis Ernits, kes rõhutas muu hulgas kahe tugeva õigusteaduskeskuse olemasolu tähtsust Eesti õigusteaduse arengu jaoks.
Arutelu juhtis Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo. Lisaks Madis Ernitsale osalesid väitluses Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor Karin Sein, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak ning Eesti Teadusagentuuri strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo.
Arutelu keskmes oli küsimus, milline on Eesti õigusteaduse tänapäevane tase nii Eesti õiguskorra kui ka teaduse kui terviku vaatenurgast. Samuti käsitleti õigusteadusliku uurimistöö evalveerimist: kas õigusteaduse kvaliteeti hinnatakse praegu õigusteaduse spetsiifikale vastavate kriteeriumide alusel või on hindamissüsteem liialt kujundatud sotsiaalteaduste eeskujul.
Olulise teemana arutati õigusteaduse tähendust rahvusteadusena. Märkimisväärne osa õigusteaduslikust uurimistööst on vahetult seotud konkreetse riigi õiguskorraga. Eesti õiguse teaduslik uurimine, mõtestamine ja süstematiseerimine on seetõttu oluline nii õigusteaduse enda arengu, kvaliteetse õigusloome ja kohtupraktika kui ka Eesti riikluse seisukohalt.
Arutelul tõstatus laiemalt küsimus, kuidas ühendada õigusteaduse rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde. Eesti õigusteadus peab ühelt poolt olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning osalema üleilmses teadusdiskussioonis, kuid teiselt poolt täitma ülesannet, mida välisriikide teadlased Eesti eest täita ei saa – uurima ja arendama Eesti õigust ning kujundama eestikeelset õigusteadust ja õigusterminoloogiat. Kõlama jäi mõte, et tegeleda tuleb mõlemaga, kuid esiplaanil peab olema eestikeelse õigusteaduse edendamine.
Madis Ernits kaitses arutelul seisukohta, et Eesti õigusteaduse jätkusuutlikuks arenguks on vajalik vähemalt kahe tugeva õigusteaduskeskuse olemasolu. Tallinna ja Tartu Ülikoolide õigusteaduskeskuste paralleelne areng aitab vältida ühe institutsiooni intellektuaalset monopoli, soodustab teaduslikku konkurentsi ja eri koolkondade kujunemist ning loob eeldused sisuliseks akadeemiliseks debatiks. Mitme õigusteaduskeskuse olemasolu suurendab ühtlasi Eesti õigusteaduse metodoloogilist ja maailmavaatelist mitmekesisust, loob eeldused ülikoolidevaheliseks koostööks ning tugevdab kogu Eesti õiguskultuuri.
Väitlus „Kas õigusteadus on rahvusteadus?“ tõi Tartusse kokku õigusteadlased kahest Eesti juhtivast õigusteadusega tegelevast ülikoolist ja teaduspoliitika esindaja ning sellel käsitleti Õigusteadlaste päevade raamistikus taasiseseisvumise järel esmakordselt Eesti õigusteaduse põhimõttelisi küsimusi.