Inimese ja arvuti interaktsiooni magistriõppe vilistlane Maria Vous: „Digilahendused üksi maailma ei päästa“

Sul on Tartu Ülikoolist bakalaureusekraad ajakirjanduses ja magistrikraad kommunikatsioonijuhtimises. Kuidas jõudsid otsuseni õppida Tallinna Ülikoolis inimese ja arvuti interaktsiooni?

Kommunikatsioonijuhtimise magistriõpingute ajal olin juba mitu aastat töötanud tarkvara- ja tootearendusettevõtte turundusosakonnas. Mind huvitasid väga tootejuhtimine, teenusedisain ja kasutajakogemus ning teadsin, et vajan veel midagi. Veidi võimalusi uurides leidsin Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi inimese ja arvuti interaktsiooni magistriõppekava. Tundus, et sellel õppekaval saab pehmete oskuste kõrval arendada ka tehnilisi oskusi. See kõlas väga huvitavalt ja nii ma kandideerisingi!

Kas sinu ootused täitusid?

Õppimine oli kohati keeruline, kuid samal ajal inspireeriv. Arvan, et lihtsam on siis, kui enne õppima asumist on tootearendusest juba mingi ettekujutus või kogemus, kas või põgus kokkupuude disaineri, projektijuhi, uurija, arendaja või praktikandina.

Üht võin selle õppekava kohta kindlalt öelda: see õpetas meid nägema, milline peaks olema inimese ja arvuti vaheline suhtlus.

Õppes suunati meid tehnoloogiat vastutustundlikult arendama ning näidati kõiki probleeme ja tagajärgi, millega peame arvestama. See oligi peamine mõte, mida õppejõud püüdsid meile edasi anda: oluline pole ainult lahenduste olemasolu. Digilahendused üksi maailma ei päästa. Ka digilahenduse jaoks on vaja serverit, mis tarbib palju energiat. Seega tuleb teha kompromisse ja teadlikke otsuseid ning märgata kõiki üksikasju. See võib sinu elu disaineri või uurijana keerulisemaks muuta, kuid neil otsustel on teiste inimeste elule suur mõju. Minu arvates oli see õppekava filosoofiline lähtekoht ja see meeldis mulle väga.

Kas räägiksid mõnest huvitavast projektist, millega õpingute ajal tegelesid?

Kõigepealt tahaksin mainida, et meil oli väga põnev ja põhjalik kursus kasutajakogemuse hindamise kohta. On suurepärane, et ülikool annab võimaluse neid meetodeid katsetada ning uurija või disainerina kogu tootearendusprotsess läbi teha, sest agentuurides ei ole selleks kunagi aega.

Mäletan ka üht teoreetilist projekti, mille põhiülesanne oli kaardistada eri tehnoloogiliste süsteemide omavaheline suhtlus ja luua lihtne tehniline arhitektuur. Selleks pidime välja mõtlema toote, mis kasutaks erinevaid andmeallikaid ja mille seadmed suhtleksid omavahel. Meie rühm tuli välja „Rääkivate taimede“ ideega. See oleks kaaslane eakatele, kes tunnevad end sageli üksildasena. Taim oleks ühendatud inimese aktiivsusmonitoriga ning kui see tuvastaks, et inimene on ärev või väsinud, ütleks näiteks: „Hei, ma vajan nüüd vett!“ või „Mul on rohkem päikest vaja, vii mind teise tuppa!“ See oli väga tore, sest pidime taas mõtlema probleemi lahendamisele, mitte lihtsalt ägeda seadme disainimisele.

Milliseid õpingutel omandatud oskusi sa iga päev kasutad?

Kasutatavuse testimine on minu töö tavapärane osa. Kuigi mul oli sellest juba enne Tallinna Ülikooli tulekut mõningane ettekujutus, sain ülikoolis juurde teadmisi ja süsteemsema arusaama. Kasutatavuse testimiseks on palju meetodeid ja võimalusi. Näiteks saab mõõta, kui palju aega kulub inimesel ühe või teise veebitoimingu tegemiseks ja milliste probleemidega ta kokku puutub. Sellise teabe kogumine on meie töös väga oluline.

Milliseid probleeme sa tänapäeva digimaailmas näed?

Üks peamisi probleeme on mõista, kuidas kaitsta inimeste privaatsust ja hoida neid veebiohtude eest. Isikusamasuse tuvastamise eesmärk pole ainult kontrollida sinu nime või vanust, vaid kaitsta ausaid kasutajaid ja peatada pettureid.

Teine suur probleem digimaailmas on laste kaitsmine. Lapsi ohustavad paljud veebiohud, mida saaks isikusamasuse tuvastamisega vältida. Kuidas neid ohte ära hoida?

Kes vastutab laste turvalisuse tagamise eest? Vanemad?

Arvan, et see on disainerite, arendajate ja tooteomanike vastutus. Nad peaksid mõistma ja arvestama, et just see toode, mille kallal nad töötavad, on mõeldud lastele. Üldiselt lisavad tootemeeskonnad toodetesse elemente, mis püüavad laste tähelepanu, kuid enamik neist toodetest pole loodud spetsiaalselt lastele. Küsimus on selles, kas soovid luua universaalse disaini kõigile või kindlale sihtrühmale mõeldud toote, mida püüad muuta ligipääsetavamaks.

Kas sul on mõni lemmikdigitööriist?

Miro ehk digitaalne tahvel! See on väga kasulik tööriist ideede visualiseerimiseks, töötubade korraldamiseks, kolleegidega koostöö tegemiseks ning protsesside ja töövoogude kaardistamiseks.

Mida soovitaksid inimese ja arvuti interaktsiooni õppekava uutele tudengitele?

Kõige väärtuslikum, mille digitehnoloogiate instituudist kaasa sain, on inimesed. Mäletan oma väga toredaid õppejõude: Davidit, Vladimirit, Soniat ja teisi. Soovitan uutel tudengitel luua kontakte, teha koostööd erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja olla avatud meelega. Olge valmis omandama uusi teadmisi ja ka ise õppeprotsessi panustama. Tuleb aktiivselt osaleda ja olla uudishimulik! Kui oled uudishimulik, saad hakkama!