Katrin Sigijane: mängustatud lahendused võivad muuta palju enamat kui õppimist
Tallinna Ülikooli (TLÜ) digitaalsete õpimängude magistriõppe vilistlane Katrin Sigijane usub, et hästi disainitud õppeprotsess toetab õppija uudishimu, loovust ja tähenduslike õpikogemuste kujunemist.
Praegu töötab ta audiovisuaalse tehnoloogia külalislektorina ning juhendab Tallinna Ülikooli Balti, filmi, meedia ja kunstide instituudi laste filmikooli, digitaalseid õpimänge „Tudeerum“ ja FilmEU projekti.
Intervjuus räägib Katrin lähemalt, kuidas on magistriõpingud aidanud tal teadlikumalt õppeprotsesse disainida, millist potentsiaali näeb ta mängulistel lahendustel hariduses ning kellele ta digitaalsete õpimängude magistriõpet soovitab.
Mis Sind digitaalsete õpimängude magistriõppe juures kõige enam kõnetas?
Kahtlemata Hans Põldoja disainiloengud, Sonja Sousa interaktiivse disaini ja kvaliteedi testimise meetodite ained ning Andrus Rinde veebidisaini ja Blenderi tunnid.
Kuidas on magistriõpingud mõjutanud seda, kuidas sa täna õpetamist mõtestad?
Nii nagu heas filmis või mängus on eri tegelaste vaatepunktidega (point of view) mäng väga nauditav, on vajalik ja kasulik ka õppeprotsessi kriitiliselt õppija ja sihtgrupi vaatenurgast vaadelda.
Nii mängude kui ka varasema režii eriala puhul on mind alati käivitanud millegi tähendusliku ja päriselt väärtuslikuga tegelemine ning üleüldse argipäevast kõrgemale tõstvad mängustatud protsessid.
Mida oled sellest õppekavast oma igapäevatöösse kaasa võtnud?
Nii õppejõuna kui ka meediapädevuse ja filmikoolituste läbiviijana olen õpingutest kaasa võtnud õpiraja teadlikuma ja läbimõelduma disainimise.
Oluline, et protsess toetaks õpilase loomulikku uudishimu ja tähendusega õppimist ning kindlasti ka loovuse arengut. Lõputööde juhendamisel rakendan multimeediaoskuste ja interaktiivsete keskkondade loovat kombineerimist.
Kus näed Sina täna kõige rohkem potentsiaali mänguliste lahenduste kasutamisel hariduses või loovõppes?
Mängude erialal õpitut annab rakendada väga laiapõhjaliselt, olgu selleks õppimise ja õpetamise toetamine või erinevate tööprotsesside mängustamine.
Mitu põlvkonda mängureid on tänaseks suureks kasvanud ning neid kõnetavad teistsugused impulsid, motivatsioonitegurid ja väärtused, millega tasub arvestada ka õpikeskkondade ja õppeprotsesside kujundamisel.
Kellele see eriala Sinu hinnangul kõige paremini sobiks?
Inimestele, keda paelub uute teadmiste ja õppeprotsesside disainimine.
Väga ootaks, et kohalike osakaal kursusel üha kasvaks ja et sellest nii olulisest oskusteabest jääks rohkem Eestisse ning leiaks rakendust siinsetes valdkondades.