Ida-Euroopa uuringute õppejõud
Kapitolina Fedorova on Tallinna Ülikooli vene uuringute kaasprofessor. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne jõudmist Tallinna Ülikooli töötas ta 2 aastat Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).
Tema uurimishuvid hõlmavad sotsiolingvistikat, keelekontakte, piiri ja migratsiooni uuringuid, keelelise maastiku uuringuid ja etniliste gruppide vahelist kommunikatsiooni. Ta on viinud läbi teadusprojekte erinevates regioonides, k a Venemaa-Hiina, Venemaa-Soome ja Venemaa-Eesti piirialadel, S.-Peterburgis, Moskvas ja Seoulis.
Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, sealhulgas "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Helsingi ja Turu ülikoolides (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari), Varssavi ülikoolis (Poola) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu asesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.
Ksenia Shmydkaya on õppekava "interdistsiplinaarsed humanitaarteadused" juht ning slaavi ja vene uuringute lektor.
Ta kaitses oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolis 2022. aastal. Praegu töötab ta oma esimese monograafia kallal, mis uurib naisautorite ajalookirjandust kui radikaalsete poliitiliste teadmiste allikat sõdadevahelises Euroopas. Tema uurimishuvid on naiste kirjandus, suuline ajalugu ja teadmiste ajalugu Ida-Euroopas, epistolaarne vorm, ajalooline representatsioon ja Prantsuse revolutsioon.
Alates 2019. aastast on ta õpetanud seminare kirjandusest, kultuuriteooriast, ajaloost ja akadeemilistest põhioskustest.
Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.
Kristo Nurmis on ajaloolane ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi 20. sajandi ajaloo lektor. Ta teenis oma doktorikraadi Stanfordi ülikoolis Vene ja Ida-Euroopa ajaloo ala (2022). Kristo tegeleb praegu oma raamatuprojektiga, mis uurib Nõukogude Liidu ja Kolmanda Reichi legitimatsioonipoliitikat okupeeritud Balti riikides, 1939-1953.
Tõnis Saarts on õppinud poliitikateadusi ja sotsioloogiat ning tegelenud võrdleva poliitika, poliitika sotsioloogia ja teatud määral ka sotsiaalajaloo temaatikatega. Tema uurimishuvid on peamiselt olnud seotud erakondadega, erakonnasüsteemidega, erakondade ja ühiskonna suhetega, sotsiaalsete lõhedega ja valimistega. Lisaks sellele on ta tegelenud demokratiseerumisprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopas, keskendudes just Balti riikidele võrdlevas perspektiivis. Ta hoiab end kursus tänaste demokraatia arengutega tegeledes ka näiteks populismi ja demokraatia uute väljakutsete temaatikatega. Lisaks on ta olnud huvitatud ajaloolise sotsioloogia temaatikatest, teemades, mis jäävad ajaloo, sotsioloogia ja riigiteaduste piirimaile. Saarts on aktiivne arvamusliider ka Eesti avalikus sfääris, kommenteerides Eesti poliitilisi arenguid ja kirjutades arvamuslugusid. Ta on olnud külalisõppejõud Viini Ülikoolis ja avaldanud teadusartikleid ajakirjades European Societies, East European Politics, jt.
Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli ning kaitses seal oma doktorikraadi (filoloogia teaduste kandidaat) uurides võrdluse funktsioneerimist kirjanduslikus tekstis. Alates 2002. aastast õpetab ja viib läbi uuringuid Tallinna Ülikoolis.
Tema uurimishuvid hõlmavad nii teksti analüüsi erinevaid aspekte kui ka kaasaegse vene õigekeele suundumusi. Ta töötab keele ja kultuuri seoste küsimustega, uurib keele mängu kasutamist igapäevases elus. Olles praktilise vene keele õppejõud on Natalia Tšuikina palju tähelepanu pööranud vene keele kui võõrkeele ja heritaažkeele õpetamisele.
Bakalaureusekraadi omandas ta Peterburi Herzeni Ülikoolis. 2024. aastal omandas Anna magistrikraadi Tartu Ülikoolis võõrkeeleõpetaja erialal, spetsialiseerudes vene ja inglise keelele. Ühe semestri veetis ka Stockholmi Ülikoolis, kus õppis lingvistikat ja kakskeelsust erinevatest vaatenurkadest.
Tallinna Ülikoolis on minu hoolde usaldatud põhiliselt A1 ja A2 tasemel eesti keele õppijad. Naudin algtasemel keeleõppijatega tööd mitmel põhjusel: see annab mulle võimaluse õppeprotsessi algust positiivselt mõjutada aidates õppijal leida talle sobivaid õppemeetodeid ning julgustada teda võimalikult ruttu keelt kasutama. Lisaks on igas pisikeses keeleõppemomendis võimalus aidata õppijal ka kultuuri avastada. Avastusretk pole kunagi ühepoolne, kasutan võimalust kultuurikogemusi jagades oma õppijatega sügavam kontakt saavutada. Leian, et üliõpilased on väga nobedad õppijad ning huvi eesti keele ja kultuuri vastu on tegelikult suurem kui eestlastele endile ehk kätte paistab.