Eesti keele keskuse arenguprogrammid toetasid õpetajaid ja õppevara loojaid üle Eesti

Professionaalne klassiõpetaja mitmekeelses klassis

Üks olulisemaid ettevõtmisi oli kaheksa kuud kestnud arenguprogramm „Professionaalne klassiõpetaja I kooliastme mitmekeelses klassis“, kus osales 20 õpetajat. Programmi eesmärk oli toetada õpetajaid mitmekeelses klassiruumis õpetamisel ning suurendada nende enesekindlust eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis.

Arenguprogrammis käsitleti mitmeid tänapäeva koolis olulisi teemasid: mitmekeelsus, keeleoskuse areng, eesti keele õpetamise metoodika ja didaktika, lõimitud aine- ja keeleõpe ning toe vajadusega laste keelelise arengu toetamine. Osalejad said teadmisi ja praktilisi oskusi, mida rakendada oma igapäevases õpetajatöös.

Programmi juhtivkoolitaja oli Kristiina Bernhardt. Koolitajatena panustasid Tiina Rüütmaa, Annika Bauer, Ele Arder, Helin Puksand, Maija Yli-Jokipii, Anette Ross ja Piret Baird.

Huvi programmi vastu on olnud suur ning samasisulise arenguprogrammi teine grupp alustab koolitustega juba 2026. aasta sügisel.

Õppevara loojad arendasid uusi õppematerjale

Teine mahukas arenguprogramm keskendus eesti keele kui teise keele õppevara loomisele. Kaheksa kuud kestnud programmis osales 22 õppematerjalide arendajat, kes omandasid teadmisi ja oskusi kvaliteetse ning tänapäevastele nõuetele vastava õppevara loomiseks.

Programmis käsitleti muu hulgas keeleoskuse tasemekirjeldusi, eakohase õppevara loomist, õpetajate ja õppijate vajadustega arvestamist ning tehnoloogiatega rikastatud õppematerjalide väljatöötamist. Samuti õpiti hindama ja katsetama loodud õppematerjalide kvaliteeti.

Arenguprogrammi tulemusena valmis töögruppides viis õppevara prototüüpi erinevatele õppetasemetele: I, II ja III kooliastmele ning gümnaasiumi- ja kutseõppe õppijatele. Valminud prototüübid on kasutusvalmis tehnoloogiatega rikastatud õppematerjalide näidised, mis lähtuvad riikliku õppekava teemadest ja õpiväljunditest. Materjalid on kättesaadavad e-Koolikoti keskkonnas.

Sama arenguprogrammi esimene grupp lõpetas juba 2025. aasta jaanuaris ning mitmed osalejad tegutsevad täna aktiivsete õppevara loojatena nii oma koolides kui ka ülikooli projektides.

Arenguprogrammi projektijuht oli Helin Puksand. Koolitajatena osalesid Kristiina Bernhardt, Tiina Rüütmaa, Hiie Rüütel, Helina Puksmann, Kati Aus, Maija Yli-Jokipii, Margit Ross ja Reili Argus.

Lühikoolitused jõudsid sadade haridustöötajateni

Lisaks arenguprogrammidele toimus 2025/2026. õppeaastal üle Eesti 18 neljapäevast lühikoolitust, mis keskendusid lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetele ning mitmekeelse ja -kultuurilise õpiruumi teemadele. Koolitustel osales kokku 263 haridustöötajat.

Koolitused toimusid erinevatele sihtrühmadele eraldi: huvihariduse ja noorsootöö töötajatele, lasteaiaõpetajatele, üldhariduskoolide õpetajatele ning kutsehariduskoolide õpetajatele. Selline lähenemine võimaldas keskenduda iga sihtrühma konkreetsetele vajadustele ja väljakutsetele.

Lühikoolituste juhtivkoolitaja oli Kristiina Bernhardt. Koolitajatena osalesid kogenud koostööpartnerid ja valdkonna eksperdid väljastpoolt ülikooli, ühendades akadeemilise teadmise praktilise kogemusega.

Koostöös eestikeelse hariduse toetamiseks

Kõik nimetatud arenguprogrammid ja koolitused toimusid Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ raames. Koolitusi korraldati koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Programmid näitavad selgelt, kui oluline on süsteemne õpetajate ja õppematerjalide arendajate toetamine olukorras, kus Eesti haridus liigub järjest enam mitmekeelse ja eestikeelse õppe suunas.