Kui maailm muutub juhitamatuks, õpeta lapsi end ise juhtima
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadurid ja õppejõud Kriste Talving, Grete Arro ja Kati Aus on ühendanud teaduse ja praktika ning kokku pannud põhjaliku ülevaate sellest, kuidas õppimine toimub, kuidas õppimist parimal viisil toetada ja mil moel suunata last teadliku õppimise suunas.
Esimesed distantsõppenädalad on selja taga. Kindlasti on seda kaht nädalat iseloomustanud omajagu segadust, ebakindlust, ärevust, põnevust, meeletus koguses infot ja uusi digikeskkondi ning intensiivne suhtlus laste, vanemate ja kolleegidega.
Igas keerulises olukorras peitub midagi positiivset ning praeguseks on õpetajad leidnud juba kindlasti mõndagi, mida oma professionaalseks enesearenguks suunata ning millega oma õppijaid veelgi enam toetada.
Mida teha, et õppimine oleks tõhus?
Selleks, et õppimine oleks tõhus ja tulemuslik, on lastel vaja õppimisest ja seda mõjutavatest aspektidest teadlik olla ning omada oskusi ja kogemusi nende teadmiste erinevates õpisituatsioonides kasutamiseks.
Praeguses olukorras näitab enesejuhitud õppimise olulisus end selgesti. Õppija, kes peab nüüd kodus oma õppimist juhtima (mitte, et ta enne ka ei oleks võinud seda teha), seisab silmitsi suurema vabaduse, kuid ka sellest tuleneva suurenenud vastutusega. Ühtäkki tuleb õppijal endal leida viise, kuidas oma aega, tegevusi ja õppimist suures infokülluses struktureerida, planeerida ning olla samal ajal avatud ka ootamatustele ja valmis nendega toime tulema.
Vaja on mõtelda, kuidas materjalile ja ülesannetele läheneda, missuguseid õpistrateegiaid erinevate õpiülesannete juures valida, kuidas aru saada, kas materjal on tõesti omandatud ning ka keerulisena näivate ülesannete juures edasi pusida ning mitte käega lüüa, teisisõnu, kuidas ise oma õpimotivatsiooni üleval hoida.
Kui tavalisel koolipäeval silmast-silma suheldes teeb õpetaja klassiruumis siinkohal ära suure töö, siis kodus õppides peab õppija kõige sellega iseseisvalt toime tulema. Lihtne? Kindlasti mitte.
Enesejuhitud õppimine – kuidas seda teha?
Selleks, et laps oleks valmis oma õpiprotsessi ise juhtima, peavad tema eneseregulatsioonioskused olema piisavalt arenenud või toetatud, mis tähendab, et algselt teiste poolt juhitud protsessid on muutunud või muutumas enesejuhitud protsessideks. Praegune olukord on loonud hea pinnase enesejuhtimise harjutamiseks.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadurid ja õppejõud Kriste Talving, Grete Arro ja Kati Aus on koostanud põhjaliku materjali sellest, kuidas õppimine toimub, kuidas õppimist parimal viisil toetada ja mil moel suunata last teadliku õppimise suunas.
Allolev materjal neile, kes soovivad õppimise toetamise alastesse tõenduspõhistesse teadmistesse veidi rohkem süveneda.