“Noppeõppe” mudeli kujunemislugu
Noppeõppe mudel sündis vajadusest pakkuda paindlikumat ja õppijakesksemat lähenemist olukorras, kus tavapärane õppekorraldus ei võimalda kõigi õpilaste arengupotentsiaali piisavalt märgata ega toetada, selgitab Viljandi Kesklinna Kooli arendusjuht Merve Šeffer.
Kust sai alguse idee?
Noppeõppe rakendamise mudeli kujunemine sai alguse sihtasutuse Iga Laps on Andekas (ILOA) initsiatiivil. Tõuke andis selge probleem: klassiruumis on õpilaste võimed, õpitempo ja toe vajadus väga erinevad, kuid tavapärane õppetöö ei arvesta sellega piisavalt paindlikult.
Eriti teravalt ilmnes see matemaatikas. Õpilaste valmisolek uue materjali omandamiseks varieerub märkimisväärselt, mistõttu osa õppijaid jääb hätta, samas kui teised ei saa piisavalt väljakutseid.
Matemaatikaõppe arendamine on seejuures ka laiemalt ühiskondlikult oluline. Eestis on puudus inseneridest ning huvi reaalainete vastu kipub vähenema juba põhikoolis. Lisaks on matemaatika üks peamisi aineid, mille tõttu õpilased koolist välja langevad, ning põhikooli matemaatika lõpueksami lävendit ei ületa ligi veerand õpilastest.
Need tegurid osutasid selgelt vajadusele kujundada õppekorraldus, mis arvestaks senisest paremini õppijate erinevate võimete ja arenguvajadustega.
Mis mõjutas mudeli kujunemist?
Kõige olulisemat rolli mängisid õpilaste vajadused. Nii koolisisene refleksioon kui ka rahvusvahelised uuringud kinnitasid, et senine lähenemine ei toeta piisavalt kõigi õppijate arengut.
ILOA algatusel kaasati Viljandi Kesklinna Kooli õpetajad, kellega koos hakati arutama võimalikke lahendusi. Fookuses oli küsimus: kuidas muuta õppetöö paindlikumaks nii, et iga õppija saaks liikuda oma tempos ja vastavalt oma võimetele?
Koostöös kujundati välja noppeõppe mudeli põhiloogika, mille keskmes on õppimise diferentseerimine ja paindlik õppekorraldus.
Kuidas toimus piloteerimine ja levik?
Viljandi Kesklinna Koolist sai noppeõppe esimene pilootkool, kus mudelit hakati praktiliselt katsetama. Piloteerimise käigus arendati ja täpsustati mudelit, lähtudes õpetajate ja õpilaste kogemusest.
Selle töö tulemusena kujundas ILOA välja noppeõppe tervikmudeli, mida on võimalik rakendada erinevates Eesti üldhariduskoolides.
Tänaseks on mudel ILOA eestvedamisel levinud juba 28 kooli, mis näitab selle lähenemise vajalikkust ja praktilist väärtust.
Mida noppeõpe muudab?
Noppeõpe aitab luua õpikeskkonna, kus:
- iga õppija arengut märgatakse teadlikumalt
- õpe on paindlikum ja diferentseeritum
- õppijad saavad liikuda edasi neile sobivas tempos - õpe toetab nii tuge vajavaid kui kiiremini edasiliikuvaid õpilasi
Tegemist ei ole üksiku metoodilise võttega, vaid süsteemse lähenemisega, mis aitab kujundada õppimist toetavat koolikultuuri. See aitab luua keskkonna, kus iga õppija areng saab rohkem tähelepanu ning õppimine muutub tähenduslikumaks ja tulemuslikumaks.
Mis on tänaseks saavutatud?
Pilootprojektist on noppeõpe kasvanud terviklikuks rakendusmudeliks, mida saab kasutada kõikides Eesti üldhariduskoolides.
Viljandi Kesklinna Kool oli esimene pilootkool, kuid tänaseks on ILOA eestvedamisel mudel levinud juba 28 üldhariduskooli. See näitab, et vajadus paindlikuma ja õppijakesksema õppekorralduse järele on laiem ning noppeõpe pakub selleks toimiva lahenduse.
Hardusuuenduse tunnustamine
Tallinna Ülikool tunnustab avalikult haridusuuenduslikke algatusi, mida haridusasutused või muud organisatsioonid on uudsete õpetamis- ja juhendamispraktikatena tõenduspõhiselt kavandanud, sisse viinud ja hinnanud.
Kandidaatide esitamine on avatud kuni 6. septembrini 2026!