Mis ühendab Eesti ja Uus-Meremaa kooliarendust?
14.–22. septembrini külastas HAAKi Aucklandi Ülikooli kaasprofessor Frauke Meyer, kes on raamatu „See pole raketiteadus. Kooliarenduse käsiraamat“ üks autoritest.
Mõni aasta tagasi tõlgiti raamat Harno eestvedamisel ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel eesti keelde. Sellest on saanud paljudele Eesti haridusjuhtidele väärtuslik abivahend muutuste juhtimise ja kooliarenduse mõtestamisel.
Eesti ja Uus-Meremaa mõtlevad kooliarendusest sarnaselt
Raamatust inspireerituna toimus haridusjuhtimise keskuses avatud kohtumisõhtu. Arutelu modereerinud Eve Eisenschmidt võttis selle kokku järgmiselt: „Eesti ja Uus-Meremaa asuvad küll teineteisest kaugel ning pigem vaatame Uus-Meremaa poole teadmisega, et sealne haridussüsteem on üks maailma parimaid, kuid sarnasusi on meil palju.
Ka kooliarendusest mõtleme üsna ühtemoodi:
1) oluline on selge siht ja pikaajaline plaan, tähistades seejuures ka väikeseid võite ehk edusamme;
2) juhtimist tuleb jagada ning õpetajad peavad tundma, et neil on võimalik koolis toimuvat mõjutada;
3) uute lahenduste loomine eeldab õpetajate õppimist, milleks tuleb teadlikult aega planeerida;
4) otsuseid tuleb teha argumenteeritult ja tõenditele tuginedes.“
Frauke Meyeri ja Linda Bendiksoni käsitlus kooliarenduse tsüklist täiendab seega meie Tulevikukooli metoodikat. Frauke tutvustas kooliarenduse tsüklit ning aitas seda mõtestada ka hariduse juhtimise ja innovatsiooni magistrantidele ning mikrokraadiprogrammides õppijatele korraldatud seminaridel.
Väikesed võidud väärivad märkamist
Visiidi jooksul külastas Frauke ka mitut Eesti kooli. Ühe olulise mõttena jäi kõlama väikeste võitude märkamise ja tähistamise tähtsus arengutsüklis. „Koos meie senist tegevust analüüsides jõudsime tõdemuseni, et tegelikult saavutame neid väikeseid võite küll, kuid jätame need ehk eestlaslikult tagasihoidlikult märkamata ja tähistamata,“ kommenteeris Tiia Rosenberg Ruila koolist.
Sarnane mõte jäi Tallinna Saksa Gümnaasiumi külastusest kõlama ka Maive Merkulovale: „Arengu käigus tuleb teha teadlikke vahepeatusi – vaadata, kus me oleme, mis on muutunud, mis töötab ja mis mitte, ning vajaduse korral järgmist sammu kohandada. Hea kooliarendus ei tähenda plaani lõpuni täitmist lihtsalt sellepärast, et nii sai kunagi kirja pandud. See tähendab pidevat küsimist: kas see, mida me teeme, viib meid sinna, kuhu tahtsime jõuda?“
Koolide väljakutsed polegi nii erinevad
Frauke tõdes, et Uus-Meremaa ja Eesti koolielu väljakutsed ei olegi üksteisest nii kaugel. Ka Uus-Meremaal otsitakse matemaatikaõpetajaid ning mõeldakse palju sellele, kuidas lapsevanemaid paremini kaasata ja nendega head koostööd kujundada. Eesti koolides avaldas talle muljet süsteemne lähenemine üldpädevuste arendamisele, mis annab rütmi kogu õppeaastale ning mida toetab kooli vajadustest lähtuv õpilaspäevik.
Lisaks kohtumistele praktikutega pidas Frauke mitmeid arutelusid meie haridusjuhtimise valdkonna uurijatega. Kõne all olid nii kooliarenduse eesmärgid, alustavate haridusjuhtide toetamine kui ka sooteadlikuma koolikultuuri kujundamine. Keerulisest ajavahest hoolimata lepiti kokku mitu edasist sammu, et kavandada haridusjuhtide õpirännet ja algatada võrdlevaid uuringuid.