Tallinna Ülikooli õpetajahariduse 107. sünnipäevale pühendatud konverents tõi fookusesse hariduspsühholoogia

„Meie tugevus ülikoolina on haridusteaduse, psühholoogia ja õpetajahariduse tugev seotus,“ sõnas Tallinna Ülikooli rektor Priit Reiska avasõnades. „Ent teadmistest üksi ei piisa, need peavad jõudma praktikasse. Kuidas ehitada tugevamat silda teaduse ja praktika vahel?“ 

Teaduspõhiste teadmiste jõudmine igapäevasesse hariduspraktikasse ei ole iseenesestmõistetav. Tänavuse konverentsi eestvedaja oli Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia keskuse juhataja ja koolipsühholoogia professor Eve Kikas, kes pälvis äsjasel Aasta Õpetaja gaalal riikliku haridustöötaja elutööpreemia pikaajalise ja silmapaistva panuse eest psühholoogiateadmiste lõimimisel haridusse.Tunnustus tõstis esile tema aastakümnete pikkust tööd just selle nimel, et psühholoogiateaduse teadmised jõuaksid haridusvaldkonna igapäevapraktikasse ning toetaksid laste arengut, õppimist ja õpetajate tööd. Kikase töö tulemusel on teadusuuringute teadmised saanud praktilise väärtuse õpetajatele, koolipsühholoogidele ja teistele haridusvaldkonna spetsialistidele.

Meil on põhjust oma hariduse üle uhkust tunda

Konverentsipäeva avas moderaator Grete Arro. Avasõnad ütlesid Tallinna Ülikooli rektor Priit Reiska ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige. „Täna tähistame Tallinna Ülikooli õpetajahariduse 107. aastapäeva,“ sõnas rektor. „Oleme selle aja jooksul õpetanud mitmeid põlvkondi õpetajaid ja haridusjuhte, arendanud haridusteadust ning aidanud viia teaduspõhist haridust koolidesse ja lasteaedadesse. Meil on põhjust oma hariduse üle uhkust tunda. Meie eesmärk ei ole aga pelgalt säilitada Eesti kohta PISA tipus, vaid luua haridus, mis kestab.“ 

Kantsler Triin-Laasi Õige märkis, et Eesti on tugev haridusteadustes, meil on väga head õpetajad ja rahvusvahelises võrdluses tugevate  teadmiste ja oskustega õpilased, aga meil on ka rida küsimusi. "Kuidas toetada õppija õpimotivatsiooni, kuidas aidata õpetajal toime tulla klassiga, kus on palju erinevaid õppijaid? Kuidas toetada koolikeskkonda, mis toetab nii õppimist ja vaimset heaolu, kui ka iseseisvaks inimeseks kasvamist?“ Laasi rõhutas, et hariduspoliitikat kujundades peame mõistma, kuidas inimene õpib, mis tema arengut toetab ja mis takistab, ja siin on hariduspsühholoogial väga oluline roll.

Nii kantsler kui rektor puudutasid kõnes tehisintellektiga seotud väljakutseid. „Tehisintellekt suudab järjest paremini lahendada ülesandeid ja anda vastuseid, aga kas vastuste olemasolu annab teadmisi? Õppimist ei toimu, kui võtta ära mõtlemine,“ sõnas rektor. Kantsler tõi esile ka Eesti laste vaimse heaolu teema. „Nii tehisintellekti areng kui laste vaimne tervis eeldavad tihedat koostööd ülikoolide ja praktikute vahel. Sillal teaduse ja praktika vahel peab olema võimalikult palju liiklust ja eriti palju kahepoolset liiklust.“

Kui tugev on hariduspsühholoogia sild teaduse ja praktika vahel? 

Ennelõunased ettekanded keskendusid hariduspsühholoogia rollile eri haridustasemetel ning teadusuuringute rakendamise võimalustele. Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia keskuse juhataja ja teenekas koolipsühholoogia professor Eve Kikas avas küsimust, kui tugev on hariduspsühholoogia sild teaduse ja praktika vahel, ning tutvustas koos praktikute ja haridusvaldkonna esindajatega hariduspsühholoogia rakendusi lasteaiast ülikoolini.

Järgnevate ettekannete fookuses oli hariduspsühholoogia roll õppimise ja õpetamise mõistmisel ning õppijate arengu toetamisel. Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia professor Xin Tang rääkis teadussünteesist ja õpilaste uudishimu toetamisest õppimisel. Õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis ja haridusteaduste instituudi külalislektor Kati Aus käsitlesid hariduspsühholoogia rolli õpetajahariduses. Tervise Arengu Instituudi teadur ning Heaoluteaduste tippkeskuse EstWell ennetuse uurimisrühma juht Karin Streimann keskendus sellele, millised tegurid aitavad muuta hea kavatsuse toimivaks ja mõjusaks sekkumiseks.

Ettekannete ühine fookus oli teaduspõhiste lähenemiste rakendatavusel: kuidas kasutada teadmisi õppimisest, arengust ja käitumisest nii, et need toetaksid teadlikke valikuid haridusasutuste igapäevatöös.

Kümme töötuba pakkusid praktilisi lahendusi

Pärastlõunal said osalejad valida kümne rakendusliku töötoa vahel, mis käsitlesid hariduspsühholoogia eri teemasid ja pakkusid võimalusi tutvuda teadustöö praktiliste väljunditega. Koos otsiti võimalusi, kuidas muuta teaduspõhised teadmised õppimisest, õpetamisest ja õppijate arengust igapäevases hariduselus paremini rakendatavaks.Töötubades tutvustati muu hulgas õpimängu loomise protsessi, õpistrateegiaid, ettevõtlikkuspädevuse ja lugemispädevuse hindamise teste ning lapse arengu hindamise ja toetamise võimalusi. Samuti käsitleti sotsiaalse ja emotsionaalse pädevuse toetamist, süsteemmõtlemist, ennastjuhtiva õppija kujunemist ja lapsevanemate kaasamist, sealhulgas kaasava hariduse kontekstis.

Töötoad tõid esile, kuidas hariduspsühholoogilised teadmised saavad toetada õpetajate ja teiste haridusspetsialistide tööd konkreetsete tööriistade, hindamisvahendite ja õppimist toetavate strateegiate kaudu. Päeva täiendasid noorte teadlaste posterettekanded.

Kes ja kuidas teaduse ning praktika vahelist silda tugevdab?

Konverentsi paneelarutelus „Kes ja kuidas silda edasi tugevdab?“ arutlesid haridusvaldkonna esindajad selle üle, kelle vastutusel on teaduse ja praktika sidumine ning millist koostööd vajab tõenduspõhise hariduse edendamine.

Arutelu modereeris Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent ja hariduspsühholoog Elina Malleus-Kotšegarov. Paneelis osalesid Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Liina Põld, Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise juhtivprofessor Eve Eisenschmidt, Peaasi.ee haridussuuna juht Marit Kannelmäe ning Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Ott Oja.

Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas muuta teaduspõhine teadmine hariduses järjepidevaks praktikaks ning tagada, et õpetamisviise ja sekkumisi kavandataks, rakendataks ja hinnataks teadlikult ning tõenduspõhiselt.

Haridusuuendaja 2026 tiitli pälvis Tuleviku Lasteaed

Konverentsipäeva lõpetas Tallinna Ülikooli haridusuuenduslike algatuste tunnustamine. Ülikool andis haridusuuenduse eest auhinna välja juba kaheksandat korda, tõstes esile algatusi, mis aitavad kujundada õppijate vajadustest lähtuvat ja tõenduspõhist haridust.

„Haridusuuenduse roll on eriti tähtis olukorras, kus õppijatelt oodatakse üha keerukamates olukordades toimetulekut,“ sõnas haridusteaduste instituudi direktor ja ülikooli õpetajahariduse valdkonna juht Tiia Õun. „Haridus peab pakkuma selleks teadlikult kavandatud ja hinnatud lahendusi.“

„On suur rõõm, et tänavusele konkursile laekus palju erakordselt tugevaid algatusi,“ rõõmustas direktor. Kokku esitati kümme konkursitööd kolmes kategoorias: alusharidus, õppe- ja arengukultuur, MATIK-õpe, tehnoloogia ja ettevõtluskoostöö. Haridusuuendaja 2026 tiitli pälvis Tuleviku Lasteaed projektiga „Lapsest lähtuv puhkeaja mudel“. Lasteaeda esindas direktor Maiki Vanahans.

Loe rohkem 

Väärtus avaldub igapäevastes otsustes

Hariduspsühholoogia roll õppimise ja õpetamise mõistmisel ning õppijate arengu toetamisel muutub järjest olulisemaks. Hariduspsühholoogiliste teadmiste tegelik väärtus avaldub aga siis, kui need jõuavad igapäevastesse otsustesse, toetavad õppijate arengut ning aitavad kujundada teadlikumaid ja mõjusamaid õpetamisviise. Silla ehitamine teaduse ja praktika vajab teadlaste, praktikute ja otsustajate järjepidevat koostööd, leidsid osalejad sisuka päeva lõpuks.