Iirimaa õppetunnid veekaitses: samad praktikad, kuid rohkem käsi ja toetusi

Reisilt saadud kogemus kinnitas, et Eesti teaduslikud lahendused on tasemel, kuid Iirimaa tugevus peitub ulatuslikus kohapealses nõustamises ja põllumeeste rahalises motiveerimises. 

„Hea oli tõdeda, et toitainekoormuse vähendamiseks välja pakutavad lahendused on meil ja iirlastel praktiliselt samad – see kinnitas, et teeme ka Eestis õiget asja,“ rääkis Marko Vainu. Peamine erinevus seisneb selles, kui palju ressursse panustatakse põllumeestega kohtumistesse ja teavitustöösse.

Nõustaja igale farmile ja reaalsed stiimulid

Kui Eestis on veekaitsemeetmete rakendamine põllumajanduses tihti vabatahtlik ja piiratud eelarvega, siis Iirimaal on suudetud projektide eelarvetesse kirjutada tunduvalt rohkem tuge:

• Silmast silma nõustamine: Piirkondades tegutseb arvukalt nõustajaid, kes külastavad farme, et tuvastada toitainete lekkeid ning leida igale majapidamisele sobivaim veekaitsemeetmete lahendus.
• Toetused tegevuste eest: Põllumeestele makstakse otsetoetust konkreetsete tegevuste eest – olgu selleks vahekultuuride seemne ostmine, puhverribade jätmine veekogude äärde või teatud taimede kasvama jätmine.

Maamessist vaipsoodeni: praktikad maastikul

Õppereisi esimesel päeval keskenduti veepoliitika raamdirektiivi riiklikule rakendamisele ja seirele, kuid edasi suunduti vahetute maastikupraktikateni.

Teisel päeval külastati Tullamore’i maamessi raames toimunud künnivõistlust ning kohtuti riigiasutuste paviljonides vahetult nõustajatega. Kolmandal päeval tutvuti välitöödega Avonmore’i alamvalglal ja vaipsoodes.

Mägedes nähti lahendusi, kus kunagi lammaste karjatamiseks kuivendatud vaipsoid taastati kraavide kinniajamisega, et tõsta allavoolu asuva jõe liiga madalat pH-taset. Huvitava detailina kasutatakse pinnase iseärasuste tõttu kraavitõketena plastmass- ja puitkonstruktsioone ning helikopteritega kohale toodud kive – lahendus, mis tekitas ekspertide seas ka elavat arutelu plastikukasutuse mõjudest ökosüsteemile.

Lisaks tutvuti jõeäärsete kaldavööndite hooldamisega, kus raiutakse välja sinna varem istutatud Põhja-Ameerika sitka kuuski, mille okkad muudavad jõevee liigselt happeliseks ja jõgedesse kukkuvad tüved takistavad veevoolu.

Õppereis andis WetEST meeskonnale värskeid ideid ja kinnitust, et lisaks toimivatele tehnilistele lahendustele ja andmetele on efektiivse veekaitse võti tihe kohapealne suhtlus piirkondlike põllumajandustootjatega ning toimivad motivatsioonisüsteemid.

Mis on LIFE SIP WetEST?
LIFE SIP WetEST on Kliimaministeeriumi juhtimisel toimuv 8-aastane suurprojekt (2025–2033), mille eesmärk on viia ellu Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Ligi 30 miljoni eurose eelarvega projektis katsetatakse uusi lahendusi toitainekoormuste vähendamiseks põllumajanduses, taastatakse veekogusid ja elupaiku ning edendatakse valdkondadevahelist koostööd vete seisundi parandamiseks.