Kristjan Maasalu sai sobivaima ameti
„Raske on ette kujutada mulle sobivamat ametit kui värskelt loodud kaasamisnõuniku oma,ˮ nendib Tallinna linnakantselei värske ametnik.
„Tahan aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule, soodustada huvirühmade omavahelist diskussiooni ning suunata üldsuse pilgu meid ümbritsevale rikkalikule sotsiaalsele ja ökoloogilisele kapitalile,ˮ kõneleb Kristjan nagu vilunud poliitik.
Aga poliitikast on asi kaugel. „Kui avalikust teenistusest peaks villand saama, olen mõelnud kätt proovida ritsikate kasvatamises, kaerapiima tootmises ja kõrtsipidamises“ jätkab ta. Ka kavatseb Kristjan jätkata mõtete esseedeks vormimist, melomaaniat, matkamist ja mõttemänge.
Tallinna Ülikoolis keskkonnakorraldust õppima asudes ei olnud Kristjanil täpset ülevaadet, mida eriala endast kujutab. Läks lihtsalt õppima „seda loodusevärkiˮ. Aga lisaks teadmiste omandamisele keskkonna, majanduse, projektijuhtimise ja poliitika valdkonnas tutvus ta ka mitme inspireeriva inimesega ja avardas jõudsasti silmaringi, liitus ülikooli meeskooriga ja Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühinguga Sorex.
Ülikooli järel panustas Kristjan Riigimetsa Majandamise Keskuses looduses liikumisvõimaluste arengusse Harjumaal. Põnev ülesanne oli leida valutu jätk abiellu astujate tabalukkude kinnitamise traditsioonile siis, kui Keila-Joa park koos sealsete rippsildadega rekonstrueerimisele läks.
2016. aastal jättis Kristjan karjääri RMK-s sinnapaika ja alustas magistriõpinguid sooviga need kindlasti lõpule viia. Sellel aastal lisandus kaasamisnõuniku töö. Selle oodatav tulemus on niisugune: „Elanikud on linnas toimuvatesse otsustusprotsessidesse kaasatud läbi hästitoimiva partnerluse. Selle tulemusel on kujunenud võimalikult paljude huve arvestav dünaamiline ja säilenõtke elukeskkond, kus inimesed tahavad olla ja kuhu tulla.ˮ
Mugavustsoonis kipub inimene manduma ja tema maailmapilt tuhmuma, sealt väljudes aga kohtud uute ideede, tavatute vaatenurkade ja ilusate inimestega.
