Suurim Eesti arheoloogiakogu sai kaasaegse hoiupaiga

Tallinna Ülikooli arheoloogiakogus hoitavad leiud, ligikaudu 1,5 miljonit artefakti, millest vanimad pärinevad 10 -11 tuhande aasta tagant, said omale Tallinnas Ankru tänav 4a uue kaasaegse hoidlahoone.

“Ehitised peegeldavad alati oma aega ja väärtusi. Siinne hoone ei ole loodud üksnes funktisonaalseks töö-, tegevuse- või hoiustamise kohaks. See on rajatud mõttega tulevikule – pakkuma kaasaegset, mugavat ja inspireerivat keskkonda, kus inimesed saavad õppida, töötada, luua, kohtuda ja arendada ning turvaliselt hoida väärtuslikke, meie kaugemat ajalugu kajastavaid esemeid,” sõnas maja avamisel Tallinna Ülikooli arheoloogia teduskogu juhataja Lembi Lõugas.

Arheoloogiakollektsioonid pole mõeldud ainult hoiustamiseks ja säilitamiseks, vaid nende põhjal tehakse aktiivselt teadusuuringuid. Meie kultuuripärandi hoidmine ja säilitamine seab koguhoidjatele olulise lisaülesande - avada ja teha kogud ligipääsetavaks nii Eesti kui välismaa teadlastele, õpilastele ja uurijatele. „Soovin, et see hoone oleks täis elu, häid mõtteid ja edukaid ettevõtmisi. Paratamatult on mõni ruum siin täis ka elutuid elu jäänuseid ja ammustel aegadel ära visatud asju, kuid need on aluseks uute ideede ja teadmiste tekkimisele arheoloogia kogukondades,“ lisas Lõugas.

Tallinna Ülikoolis hoitav arheoloogia teaduskogu moodustab Eesti arheoloogia rahvuskollektsioonist suurima osa. Selle asutamise ajaks peetakse 1947. aastat, kuigi kogu moodustavate vanemate kollektsioonide kujunemise eellugu ulatub ajas palju kaugemale – 1838. aastasse. Erinevatest osadest moodustuv arheoloogiakogu on aja jooksul kujunenud eri institutsioonide, sh Õpetatud Eesti Seltsi, Eestimaa Kirjanduse Ühingu, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi jt muinasteaduslike kollektsioonide liitumise tulemusel. Alates 2006. aastast on see kogu võetud arvele riigivarana.