Katrin Niglas: teadus on vastutus - mitte ainult avastada, vaid jagada, selgitada ja teenida

Kallid doktorid, austatud juhendajad, head kaasteelised!

Olen koos teiega rõõmus, et saame täna siin õnnitleda 22 särasilmset noort, kes mõned aastad tagasi võtsid sihiks teaduse alal doktoriks saamise. See teekond ja teadusele pühendumine tundub paljudele kättesaamatu või koguni hirmutavana.

Pean seetõttu eriti paslikuks meenutada Marie Skłodowska-Curie poolt sada aastat tagasi lausutud sõnu, mis prantsuskeelses originaalis kõlasid kindlasti elegantsemalt, aga lubage mul see mõte edasi anda eesti keeles: „Elus pole midagi, mida tuleks karta, on vaja vaid mõista. Nüüd on aeg rohkem mõista, et me saaksime vähem karta.”.

Kallid värsked doktorid! Olen siiralt tänulik, et teis on kuhjaga südikust sellel suurema mõistmise poole suunduval sihil sammumiseks ning kogutud teadmiste jagamiseks. Hirm kammitseb, mõistmine seevastu vabastab ja rikastab!

Kui Riigikogu 20 aastat tagasi valmistus otsustama Tallinna Ülikooli loomise üle, oli suures saalis ainult paar küsimust. Sisuline neist puudutas tulevase Tallinna Ülikooli teadusvõimekust ning selle kasvamise potentsiaali. See kõhklusega seotud küsimus tõstatas teise: kas ülikool ikka väärib Tallinna Ülikooli nime või peaks olema tagasihoidlikum ja rääkima näiteks Tallinna linnaülikoolist?

Tõepoolest, nende arutelude ajaks oli meil doktorikraade kaitstud napilt viie aasta jagu ning nende arv jäi alla neljakümne. Ühena nendest meie koduülikoolis värskelt doktorikraadi saanud õppejõududest elasin sellele diskussioonile ärevalt kaasa. Tallinna Ülikooli staatuse taotlemine tundus elevust-tekitavalt ambitsioonikas julgustükk, mis samas pani hinge pisut värisema selle eesmärgiga kaasneva vastutuse ees.

Täna olen Tallinna Ülikooli tulevikku vaadates jätkuvalt elevil, sest meie ambitsioonikus ei ole lahtunud, kuid hingevärinast olen prii, sest oleme kõik need aastad kindlalt suurema mõistmise rada sammunud ja jõudnud rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikoolide liigasse. Tänase sündmuse valguses lugesin kokku kõik meie ülikoolis kaitstud doktoriväitekirjad: oleme veerandsaja aasta jooksul Eestile ja kogu maailmale andnud pea 500 uut teadlast – 500 tipptasemel mõistmise loojat.

Miks on teadus tähtis just nüüd? Miks ma väidan, et Marie Skłodowska-Curie sada aastat tagasi esitatud üleskutse on teravalt asja- ja ajakohane? Sest maailm muutub ja seda aina kiiremas tempos. Infot on rohkem kui kunagi varem, aga selgust tihtilugu vähem. Teadus on selles segaduses korra looja ja selguse hoidja. Teadus elik teadlane küsib: mis on tõend, mis on kontekst ja eeldused, kas järeldus on andmetega kooskõlas?

Peame mõistma, et teadus pole pelgalt teadmiste ja faktide hulk vaid eelkõige mõtteviis. Teadus on võime küsida paremaid küsimusi ning olla avatud ja kriitiline võimalike vastuste ja lahenduste osas.
Teadus on julgus - olla kriitiline ja kõike küsida, ka teravalt küsida. Teadus on alandlikkus - tunnistada, kui ei tea, ja teha pühendunult tööd, et teada saada. Teadus on vastutus - mitte ainult avastada, vaid jagada, selgitada ja teenida.

Mõnikord on teekond suurema mõistmise poole sirge, enamasti siiski mitte. Aga just selles liikumises - teadmise ja tundmatu piiril - sünnib uus. Sellel teekonnal on teadus elik teadlane valmis varasemat teadmist ümber hindama, omaenda vastuseid parandama. Sest aus teadus ei pelga muutumist kui horisondid, fookused ja tõendid täienevad või koguni muutuvad.

Uuringud näitavad, et eestlastena oleme hinges teaduse usku. Kuid poliitiliste tõmbetuulte keerises tekib pahatihti tunne, et teadus on luksus, mida me ei pruugi endale lubada.

Julgen väita, et peaksime mõtlema lausa vastupidi – teadus loob alustalad, millele toetub ühiskonna enesekindlus ja püsimajäämine. Teadlaste töö ja selle viljad on ühiskondlik rikkus. Tean, et mõni võib ka kahelda, kas ikka on või kuidas nad selleks saavad?

Tõepoolest, teadus ei tohiks kunagi olla ainult enda jaoks või jääda sõnadeks suletud kaante vahel raamatukogu riiulis. Teadus on jagamise kohustus – seda väljakutset on teadlaskonnale korduvalt meenutanud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Laenan siinkohal tema sõnu tuletamaks meelde, et „teadus ei saa kunagi libateadusest jagu“. Selleks, et targemalt edasi liikuda „peab teadus tegelema ühiskonnaga“. Peame teadlastena mõistma, et „sõnade jada ei ole informatsioon, informatsioon sünnib siis, kui see on vastu võetud ja selle tähendusest aru saadud“.

Eilsest eesmärgist saada valmis doktoritöö, üks artikkel, üks projekt saab tänane vastutus teha uus teadmine nähtavaks. Luua keerulisest lihtne kujund — olla mõistetav selleks, et kaasata. Teadlane, kes tunneb ja järgib hea teaduse aluspõhimõtteid ning suudab arusaadavalt selgitada, suurendab usaldust. Usaldus on teaduse valuuta, mida kogume kaua ja võime kaotada kiiresti. Usaldus loob silla teaduse ja ühiskonna vahel.

Kallid värsked doktorid! Mida ma soovin teile, aga tegelikult ka igale kogenud teadlasele?

Hoidke oma uudishimu ning ärge peljake seda välja näidata. Tean, et see ei vähene, kui seda jagada.
Hoidke oma julgust – julgus küsida on kompass, mis ei jäta teid üksi ka siis, kui rada silmapiirilt hetkeks kaob.
Hoidke oma usku teadusesse, olge targa eluviisi eeskujuks ja eestkõnelejaks!

Head kuulajad, lubage mul mõned neist mõtetest esitada ka inglise keeles.

Dear Doctors, esteemed supervisors, dear companions!

I am joyful that we can congratulate today 22 bright young people who, some years ago, set their sights on earning a doctoral degree. This journey and dedication to research may seem un-reachable or even frightening to many.

That is why it feels especially apt to recall words spoken hundred years ago by Marie Skłodowska-Curie: “Nothing in life is to be feared; it is only to be understood. Now is the time to understand more, so that we may fear less.”.

Dear newly graduated doctors, I am sincerely grateful that you possess such abundant grit to walk this path toward greater understanding — and to share the knowledge gathered along the way. Fear constrains; understanding, by contrast, liberates and enriches!

I am very proud that in Tallinn University we have walked firmly along the road of deeper understanding and have joined the ranks of internationally recognized research universities. In the light of today’s celebration, I counted all the doctoral dissertations defended at our university. Over a quarter of a century, we have given Estonia, and the world, nearly 500 new scholars – 500 creators of top-level understanding.

We know that science is not merely a heap of knowledge and facts, but above all a way of thinking. Science is the ability to ask better questions and to remain open and critical toward possible answers and solutions. Science is courage to be critical and to question everything. Science is humility to admit when we do not know and to work with dedication to find out. Science is responsibility not only to discover, but to share, to explain, and to serve.

Indeed, science should never exist only for itself or remain as words closed between the covers of a book on a library shelf. Yesterday’s goal—to complete a dissertation, an article, a project—becomes today’s responsibility: to make new knowledge visible. To shape the complex into a simple image — to be understandable in order to include. Researcher who follows the principles of research integrity and can explain clearly increases trust. Trust is the currency of science: we accumulate it slowly and may lose it quickly. Trust builds the bridge between science and society.

Dear new doctors—what do I wish for you?
Guard your curiosity and do not be afraid to show it; I know it does not wear out when shared.
Guard your courage – the courage to ask is a compass that will not abandon you even when the path disappears from the horizon for a moment.
Guard your faith in science, be exemplars and advocates of an intelligent lifestyle!

Üks oluline mõte on mul veel öelda: hoidkem meeles, et teadus on meeskonnamäng. Ükski teadustöö ei sünni üksinduses, sellel teel on toeks juhendaja, hea kolleeg, kaasdoktorant, võibolla ka andmetehnik, raamatukoguhoidja, projektijuht, toimetaja ja retsensent, aga kindlasti ka armsad pereliikmed, sõbrad ja tuttavad.

Suur aitäh, teile kõigile!

Armsad doktorid! Soovin teile jätkuvat innukust, aga ka selgeid äratundmisi ja sellel põhinevaid otsuseid. Tundke rõõmu, olge uhked, olge alati lennukad! Kohtumiseni teadusradadel!