Digitaalse kultuuri observatoorium
Kui tahaksime teada, kuidas muutus Eesti meedias arusaam Euroopat ähvardavast ohust Venemaa 2022. aasta täiemahulise sissetungi esimesel aastal, siis kust alustada? Võiksime lugeda paari enamloetut artiklit, vaadata üle uudistesaadete peateemad või jälgida üksikuid sotsiaalmeediavaidlusi. Selline lähilugemine annaks meile teatud ülevaate. Ent kuidas näha tervikut, tuhandeid tekste, korduvaid seoseid? Tegu pole pelgalt tehnilise küsimusega. Vaid puudutab seda, kuidas me tänapäeva kultuuri üldse mõistame ja uurida saame.
Veebimaailma ja niinimetatud päris maailma kujutatakse vahel endiselt kahe eraldi ruumina. Ühes elame, teises postitame. Tegelikult liiguvad ideed, hirmud, naljad ja konfliktid nende vahel pidevalt edasi-tagasi. Sotsiaalmeedias alanud väljend võib jõuda õhtustesse uudistesse; ajakirjanduslik pealkiri võib hakata kujundama poliitilist vaidlust; kommentaariumis korduv sõnastus võib anda märku laiemast hoiaku muutusest. Ekraan ei ole kultuuri kõrval asuv peegel. See on üks paik, kus kultuur sünnib, levib ja muutub.
Probleem on mahus. Internetis avaldatakse rohkem tekste, kui ükski uurimisrühm suudaks läbi lugeda. Sellele lisanduvad kommentaarid, automaatselt loodud sisu ja eri platvormidel hargnevad arutelud. Humanitaarteadustes on suuremahuline tekstiuurimine olnud sageli kas pikaajaliste ja kallite projektide võimalus või piirdunud väga täpselt valitud korpuse ning kitsa küsimusega. Lähilugemine jääb asendamatuks, kuid ilma suuremat pilti nägemata võivad olulised mustrid ja seosed jääda märkamata.
Siin saab tehisintellektist uurimisvahend. Mitte tõemasin, mis ütleb, mida tekst „tegelikult” tähendab, vaid abiline, mis suudab suurest materjalist otsida defineeritut. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ning Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös on aasta jooksul loodud ja teadlastega valideeritud meediamonitooringu prototüüp. Sellega saab analüüsida üksiktekste, tekstikogumikke ja veebilehtedel avaldatud materjali. Rakendus võimaldab tuvastada teemasid, emotsionaalset tonaalsust ja hoiakuid, propaganda- ja vihakõnenarratiive ning võimaliku valeinfo tunnuseid. Samuti leiab see tekstidest riigid, inimesed, kohad ja institutsioonid ning aitab näha nendevahelisi seoseid.
Just seosed annavad suuremahulisele analüüsile erilise väärtuse. Üksik artikkel näitab, mida mingil hetkel öeldi. Tuhandete artiklite võrdlus võib näidata, millised osapooled ühte narratiivi koondati ning kuidas teema emotsionaalne tonaalsus sündmuste arenedes nihkus.
Kõige olulisem ei ole siiski valmis analüüside loetelu. Kasutaja saab ise määrata, millist nähtust otsida ja kuidas seda kirjeldada. Uurija võib näiteks defineerida narratiivi „Euroopa on ohus”, kirjeldada selle tunnused ning vaadata, millal, millistes allikates see esile kerkib. Teine uurimisrühm võib sama materjali kaudu uurida hoopis solidaarsuse keelt, või vaenlase kujutamist. Selline analüüs ei vabasta uurijat vastutusest. Kategooriad tuleb põhjendada, tulemusi kontrollida ja mudeli eksimisvõimalusega arvestada. Humanitaarteaduslik tõlgendus jääb keskseks, masin aitab materjali korrastada, inimene otsustab, mida muster tähendab ja millisesse ajaloolisse või kultuurilisse konteksti see kuulub.
Samas ei saa uurimine alata alles aastaid pärast seda, kui arutelu on vaibunud ja platvormid muutunud. Digitaalne kultuur areneb reaalajas ning osa selle jälgedest võib kiiresti kaduda. Seetõttu vajame lisaks arhiividele ka kultuuri observatooriume ehk vahendeid, mis aitavad märgata muutust selle toimumise ajal.
Meediamonitooringu prototüüp avab humanitaarteadustele võimaluse uurida kultuuri senisest suuremas ulatuses ja vahetumalt. See ei asenda uurija tähelepanelikku lugemist ega anna keerukatele nähtustele üht lõplikku vastust. Küll aga aitab see märgata mustreid, muutusi ja seoseid, mis üksikute tekstide kaudu jääksid varjatuks. Nii võib sellest kujuneda omamoodi kultuuriobservatoorium: paik, kust suuname pilgu oma aja tekstide poole.
Näide rakenduse analüüsivõimalusest. ERR-i 2022. aasta artiklitest loodud seostevõrgustik näitab, kuidas Arvo Pärdi kajastus seostub Ukraina sõja teemadega.
Proovi rakendust, mille kaudu saame paremini mõista maailma, mida me iga päev üheskoos loome: https://meediamonitooring.eu/
Kaasrahastanud Euroopa Liit
