Siseministeerium, Tallinna Ülikool ja Sisekaitseakadeemia arendavad koostööd

Siseministeerium, Tallinna Ülikool ja Sisekaitseakadeemia peavad väga oluliseks koostöö arendamist, keskendudes praeguses olustikus eelkõige inimvara, kohaliku valitsemise, kriisivalmiduse ja kodanikuühiskonna valdkonna temaatikale. Teamsi vahendusel 26.08.2026 toimunud kohtumisel lepiti näiteks kokku järgmised sammud ühiste mikrokvalifikatsioonide arendamisel ning arutati, kuidas teadmisi ja praktilist kogemust senisest enam rakendada uue kriisiregulatsiooni elluviimisel ja koos sellega kohalike omavalitsuste valmisoleku tugevdamisel.

Tallinna Ülikool ja Sisekaitseakadeemia sõlmisid möödunud aastal koostöö raamlepingu, mille alusel viiakse ellu konkreetseid ühistegevusi, kusjuures novembris 2026 lõpetab Kohalik valitsemine II: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus I lend. Kohtumisel otsustati allkirjastada raamlepingu lisa ning asuda koostöös Siseministeeriumiga ettevalmistama mikrokvalifikatsiooni II lennu vastuvõttu. Senine koostöö on näidanud, et osapoolte teadmised ja kogemused täiendavad teineteist. Näiteks panustab Tallinna Ülikool kohaliku valitsemise-, juhtimise-, innovatsiooni-, ühiskonna-, hariduse- ja kommunikatsioonialase kompetentsiga ning Sisekaitseakadeemia praktilise kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku teadmistega.

Priit Reiska, Tallinna Ülikooli rektor:

"Tallinna Ülikool soovib olla ühiskonnas nähtav ja mõjus partner, kelle teadmised aitavad lahendada Eesti jaoks olulisi praktilisi küsimusi. Koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja Sisekaitseakadeemiaga annab meile võimaluse rakendada ülikooli kompetentsi valdkondades, kus ühiskond seda kõige enam vajab – sealhulgas kohaliku valitsemise ja kriisivalmiduse tugevdamisel."

Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli teadusprorektor:

"Kriisivalmiduse ja kohaliku valitsemise arendamine peab põhinema teadmistel, analüüsil ja erinevate valdkondade kompetentside ühendamisel. Ülikooli ülesanne on tuua praktiliste vajaduste lahendamisse teaduspõhine vaade ning aidata kujundada lahendusi, mille mõju on põhjendatud, rakendatav ja pikaajaline."

Sulev Lääne, Tallinna Ülikooli õppejõud, MTÜ Polis president:

"Kohaliku valitsemise arendamine on võimalik ainult sisulises koostöös – ülikoolide, riigi, kohalike omavalitsuste ja praktikute teadmised peavad moodustama terviku. Mikrokvalifikatsioonide senine areng näitab, et selline koostöömudel toimib ning loob tugeva aluse nii kohaliku omavalitsuse inimvara arendamiseks, kriisivalmiduse tugevdamiseks kui ka edasise kohaliku valitsemise õpitee kujundamiseks."

Mikrokvalifikatsioonide eesmärk ei ole pakkuda üksnes üksikuid täienduskoolitusi, vaid kujundada järk-järgult terviklik kohaliku valitsemise õppe-, teadus- ja arendustegevuse süsteem. Selle osadeks on juba toimiv kohaliku valitsemise nn baaskursus Kohalik valitsemine, mikrokvalifikatsioon Kohalik valitsemine II: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus ning ettevalmistamisel olev Kohalik valitsemine III: kohalik valitsemine ja õigus. Edasine eesmärk on siduda need õpivõimalused tervikuks, mis looks eeldused ka kohaliku valitsemise üheaastase magistriõppekava käivitamiseks. 

Kinnitati valmisolekut jätkata koostööd nii olemasolevate programmide arendamisel kui ka uute ühiste algatuste ettevalmistamisel. Ühiseks eesmärgiks on, et mikrokvalifikatsioonid ei jääks üksnes teadmiste edasiandmiseks, vaid toetaks otseselt tugevamate kohalike omavalitsuste, professionaalsema avaliku sektori ja kriisikindlama ühiskonna kujunemist.

Uus kriisiregulatsioon suurendab vajadust ühise õppimise ja praktilise koostöö järele

Kohtumise üheks teemaks oli ka uue kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) rakendamine ning selle tutvustamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele ja ühiskonnale laiemalt. Tegemist on Eesti õiguskorras põhimõttelise muudatusega ning on vaja läbi mõelda, kuidas viia uus korraldus kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja kogu ühiskonnani.

Tarmo Miilits, Siseministeeriumi kantsler:

"Seadust (KORKS) ja selle rakendamist tuleb pidada eriti oluliseks, kusjuures see puudutab nii Siseministeeriumi kui ka mitmete teiste ministeeriumide valitsemisalasid. Teadaolevalt oli selle ettevalmistamisel vastutajaks Riigikantselei ning nende vastutada on üleriigilise kriisireguleerimise poliitika. Riigikantselei kavandab uut seadust tutvustavaid koolitusi ja muid selgitavaid tegevusi."

Kuno Tammearu, Sisekaitseakadeemia rektor:

"Väga tähtis on siduda õiguslik raamistik praktiliste juhtimisoskustega – kriisivalmiduse arendamine eeldab, et riik, kohalikud omavalitsused, kõrgkoolid ja teised partnerid ei tegutse eraldi, vaid kujundavad ühise teadmiste ja praktika ruumi. Kohaliku tasandi otsustaja peab teadma mitte üksnes seda, milline on tema pädevus, vaid ka seda, kuidas kriisiolukorras erinevate asutuste ja osapooltega koostööd korraldada."

Arutati kuidas Tallinna Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia teadmisi selles protsessis kõige paremini kasutada. Siseministeerium on kriisivalmiduse juhtivpartner ning tal on olemas vajalik rakendusvõimekus. Hetkel käib ministeeriumis töö seaduse rakendusaktidega. Nende seas on teemasid, mis puudutavad kohalikke omavalitsusi väga otseselt. Ühe näitena käsitleti ulatusliku evakuatsiooni korraldamist, kus kohalikele omavalitsustele lisanduvad täiendavad ülesanded. 

Koostöö eesmärk on sidusam ühiskond ja toimiv kodanikuharidus 

Osapooled tõdesid, et  sidusam ühiskond ja toimiv kodanikuharidus on kõigi osapoolte ühine eesmärk. Inimvara süsteemne arendamine muutub Eesti riigi toimimise seisukohalt järjest olulisemaks. Kohalik omavalitsus on elanikele kõige lähem avaliku võimu tasand ning just seal tuleb paljude muutuste ja kriiside tegelik mõju kõige vahetumalt esile. Seetõttu sõltub kohaliku valitsemise kvaliteet suurel määral sellest, millised teadmised, oskused ja koostöövõime on kohaliku tasandi juhtidel ja ametnikel. 

Käsitleti ka teisi olulisi ühist huvipakkuvaid teemasid ja lepiti kokku edasistes tegevustes.