Filmi- ja meediablogi

Nüüdismeedia magistriõpe tõi otsustesse teaduspõhisuse

Kristiina Tammik lõpetas Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi reklaami ja imagoloogia eriala 2016. aastal ning nüüdismeedia magistriõppe 2025. aastal. Praegu töötab ta Miltton New Nordicsis digiturunduse spetsialistina.

Kristiina Tammik

Mis tõi sind nüüdismeedia magistriõppesse?

Kuna ma olen lõpetanud reklaami ja imagoloogia eriala, siis minu tausta arvestades väga palju võimalusi Eestis edasi õppida ei ole. Nüüdismeedia oli ainuke loogiline variant, mille õppekava tundus ka väga huvitav, just meediauuringutele spetsialiseerunud suund. 

Peale kümneaastast pausi tahtsin ma magistrisse minna, sest tundsin, et tahan midagi juurde õppida. Lõpetasin reklaami eriala 2016. aastal. Mulle väga meeldis ka reklaami õppida, olin kõikide õppejõududega rahul. Lahe on vaadata, kuidas BFM ja Tallinna Ülikool on minu kursakaaslased nüginud erialastele töödele. Ka mina sain reklaamist otse erialasele tööle – läksin kohe agentuuri ja olen ikka veel seal. Nii et väga hästi kasvatab ülikool ka järelkasvu meediavaldkonda.

Millised on need konkreetsed oskused või teadmised, mida sa magistris omandasid ning mida kõige rohkem ka enda igapäevatöös rakendad?

Kuna ma käisin samal ajal täiskohaga tööl ja mul on ka pere, siis ajaplaneerimine oli kindlasti A ja O. Seda läheb ka agentuuris töötades vaja, eriti kui sa oled võtnud endale kohustuse midagi juurde õppida. 

Mulle väga meeldis ennast sundida erialast kirjandust lugema, see õpetas mind analüüsima. Sain tagasi oskuse ka akadeemilisi artikleid otsida ja sealt infot leida. See oskus oli mul vahepeal ära kadunud, aga nüüd kasutan seda töös väga palju. 

Agentuuritöös tihti ei piisa sellest, et sa teed mingi laheda kampaania, vaid tuleb tajuda ka kultuurilist tausta, sihtrühma jne. Magistriõpe aitas mul kindlasti mõista laiemalt ja mõelda laiemalt, kellele ma mida teen ja miks ma seda teen. Analüüsivõime läks mul õppides kindlasti paremaks, just see uurimine ja uudishimu ülesäratamine – põhiküsimus “miks?” – on ülitähtis.

Kuidas magistrikraad sinu positsiooni tööturul muutis või milliseid uksi avas?

Kraad maagiliselt uksi ei ava, küll aga väga paljudes riigihangetes on ikkagi haridus nõutud. Osades hangetes on vaja vähemalt bakalaureusekraadi, aga osades ka magistrikraadi. See kindlasti tugevdab inimese väärtust ja positsiooni ka ettevõttesiseselt, isegi selles samas ametis, kus ta on varem olnud.

BFMi puhul rõhutatakse sageli koostööd ja võrgustikke. Kui oluliseks sa pead õpingute ajal tekkinud kontakte enda praeguses erialases tegevuses?

Kindlasti pean oluliseks. Meie kursuse puhul oli lahe see, et paljudel oli väga erinev taust. See on väärtuslik, et ei olnud kõik meediataustaga inimesed. Näiteks tuldi meile loomakaitsest, üks õppis enne saksa keelt, üks korea kultuuri.

Kuidas muutsid õpingud sinu arusaama meediast kui tervikust? Kuidas muutis magistriõpe võimet analüüsida ühiskonnas toimuvaid protsesse?

Ma arvan, et strateegiate koostamisel on mul rohkem teaduslikku põhja all. Ei ole enam seda, et “mina arvan”, vaid võtan palju arvesse seda, mida arvavad teised, kes on aastaid või terve elu sinna alla pannud. Ma oskan ennast väga hästi põhjendada, mul on kindlad materjalid olemas. BFMis õpime palju ühiskonna kohta, kuidas seda analüüsida ja miks miski toimub.

Kui nüüd tagantjärele mõtled, siis kas õppekavas oli midagi, mida sa ei osanud oodata, aga mis osutus hiljem väga kasulikuks?

Me õppisime programmeerimist, Pythonit! Ma olin väga vastu sellele algul, aga mida aeg edasi, seda toredamaks see õppeaine muutus. Kultuuriandmete analüüsi õppejõud oli megalahe, ta õpetas aineid sellise entusiasmiga, et see haakus külge. Hiljem õppisin ka erinevaid tööriistu enda töös kasutama. See oli kasulik ja arendav õppeaine.

Mida soovitad neile, kes kaaluvad nüüdismeedia magistrisse tulemist?

Ma arvan, et see õppekava võib sobida päris paljudele. Juba enda kursuse pealt on näha, et väga laia spektriga inimesed saavad sellega ideaalselt hakkama. Meil oli üldse hästi kokkuhoidev kursus.

Nagu üleüldiselt ülikooliõpingutega, võib magister sobida kõige paremini inimesele, kes tahab küsida “miks?”. Kes huvitub sellest, miks miski toimub, kes tahab endale väljakutse esitada. Nüüdismeedia õppekava sobib inimesele, kes huvitub laiemalt meediast, aga ka poliitikast, kultuurist, tehnoloogiast. Käsitlesime ka tehisintellekti, mis oli väga uus asi, kui ma õpinguid alustasin. Väga palju võimalusi on lisaainete võtmiseks, õppekogemust saab kujundada enda maitse järgi.

 

Tutvu nüüdismeedia õppekavaga

Vastuvõtt nüüdismeedia magistriõppesse kestab kuni 29. juunini 2026.