BFM nüüdismeedia õppekava on praktiline ja huvitav

Tagasivaates, mis olid ootused magistriõppele ja millist kasu lootsid õppimisest saada?

Ma töötasin ajakirjanduses ja see tundus peaaegu ainus loogiline magistriprogramm, kuhu bakalaureusekraadiga edasi minna. Minu bakalaureusekraad oli samuti ajakirjanduses, Tallinna Ülikoolis, ja kui ma valisin Tartu ja Tallinna ajakirjandusega seotud õppekavade vahel, siis tundus mulle Tallinna oma parem. See tundus praktilisem, seal oli rohkem inimesi, kes olid päris praktikud. Seetõttu valisingi BFM-i.

Selle valikuga avanes mul tegelikult ligipääs huvitavatele BFM-i ressurssidele ning võimalus õppida, kuidas luuakse erinevaid tooteid, videosid ja sisu. Ajakirjandus on muutumas, kusjuures tootmise pool on järjest olulisem, ja BFM pakkus seda poolt palju rohkem. Seetõttu tundus mulle BFM huvitav, kuna selle maine oli parem ning see oli spetsialiseeritud kõrgkool, võrreldes Tallinna Ülikooliga, mis on üldisem.

Ootasin BFM-ist praktilist kogemust ja mulle meeldisid seal pakutavad erialasuunad. Minu jaoks olid meediajuhtimise ja ajakirjanduse suunad hästi loogilised ja mõlemad huvitavad. Tean, et paljud teisedki tudengid valisid BFM-i just nende spetsialiseerumiste pärast. Näiteks need, kes olid rohkem huvitatud telemeediast, valisid sageli selle õppekava, et saada spetsiifilisi teadmisi telepoolest. See oli väga hea!

Praktiline ja teoreetiline külg olid sinu meelest hästi tasakaalustatud?

See oli kindlasti üks põhjus miks ma tegelikult selle õppekava ka valisin: ma tahtsin rohkem näha seda praktilist poolt, ma tahtsin rohkem kirjutada, filmida, rohkem käed külge panna asjadele ja päriselt midagi luua, selle asemel et lihtsalt hüpoteetilisel või teoreetilisel tasandil arutleda igasuguste asjade üle.

Missugused olulised märksõnad ja teemad on sulle õpingutest meelde jäänud?

Tegelikult olid need üldisemad teemad, mis aitasid mul sügavamalt mõista, kuidas asjad tegelikult toimivad. Seal olid näiteks meediajuhtimise ja majandusega seotud teemad, mis on olnud minu jaoks, ja on ka tänaseni, igapäevases töös väga kasulikud. See oli üks peamisi asju, kus ma tundsin, et tegin suure edasiminekud just isiklikus plaanis.

Kuna tulin otse bakalaureuseõppest, olid mõned produktsiooniained seal osaliselt kattuvad – näiteks monteerimine. See tundus üsna sarnane, kuna oli sama õppejõud ja tegime palju sarnaseid projekte. See oli väga hea kinnistus, kuna vahel, kas hobina või tööl, kui mul on mingi ressursipuudus, toetan ma oma monteerimisprojekti kogemustele. Tunnen, et mõned oskused olen laias laastus just koolist kätte saanud aga see lisakinnistamine ei olnud midagi, mis oleks mööda külgi maha jooksnud.

Neid praktilisi oskusi, mida ma seal õppisin, oli tegelikult vähe, kuna olin juba praktiseeriv ajakirjanik. Pigem oli see rohkem väikeste õppetundide kogumine, mida järgmisel päeval tööl sai järele proovida. Seega, minu jaoks olid peamised teadmised, mis ma sealt juurde sain kontseptuaalsed, majanduslikud ja juhtimisega seotud.

Kuivõrd on BFM-i nüüdismeedia magistriõpe aidanud kaasa sinu edasisele tööalasele karjäärile?

Hetkel töötan kahepoolses rollis – tootejuhina ja turundusjuhina. Just turunduse valdkonnas meeldib mulle nende praktiliste oskuste juures see, et neid saab rakendada erinevates kohtades. Kirjutamine on oma olemuselt selline oskus, mis töötab nii ajakirjanduses kui ka turunduses samasuguselt. Samamoodi on monteerimise ja isegi produtseerimise. Suur osa nendest oskustest aitab mul teha paremaid otsuseid või, kui ei ole võimalik kellegi teise peale loota, ise vajaliku töö ära teha. See käed külge osa oli väga oluline, kuna ma ei ole kunagi muretsenud, et ei oska filmida, podcasti teha, monteerida või pildistada – kõik need oskused said magistriõppes tugevalt kinnistatud. Sama kehtib ka nende tehniliste tootmisoskuste kohta: need on turunduses sama kasulikud kui ajakirjanduses.

Lisaks on väga suur osa kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest meetoditest, mida õppisin magistritöö tegemiseks, aidanud mind saada paremaks tootejuhiks. Magistritööd kirjutades õppisin, kuidas kasutada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid normaalsete ja mõõdetavate tulemuste saavutamiseks. Seega olen mõlemast aastast midagi kasulikku kõrvale pannud ja olen saanud oskusi, mida kasutan igapäevaselt oma praeguses tööelus.

Mis on sinu arvates see lünk, mida Nüüdismeedia magistriõpe tänasel tööturul peaks katma?

Ma arvan, et tänapäeval, arvestades inimeste meediatarbimise muutusi, peaks olema rohkem meediaaineid, mis käsitlevad sotsiaalmeediat ja lühiformaatide analüüsi, ja põhjalikumat käsitlust. Kui räägime inforuumidest, siis klassikaline ajakirjanduslik infoväli ja see, kuidas inimesed informatsiooni tarbivad, tundub olevat hetkel natuke iganenud. Seda just seetõttu, et inimesed tarbivad täna tohutult palju informatsiooni, mis tuleb peamiselt sotsiaalmeediast.

Oluline on mõelda kuidas reageerida sellele, et sotsiaalmeedia on muutunud klassikalisele ajakirjandusele konkureerivaks infoallikaks. Kuidas seda saaks suhtestada ja paremini enda kasuks ära kasutada. See on kindlasti üks aspekt, mis praegu, kõrvalt vaadates, tundub olevat vajalik. Paljud ajakirjanikud ja meediainimesed ei pruugi veel mõista, kui ülimalt oluline on sotsiaalmeedia roll tänapäeval inimeste avaliku arvamuse kujundamisel.

Kas soovitad nüüdismeedia magistriõpet?

Jah, ja olen ka soovitanud teistele.