Nüüdismeedia õppekava

Nüüdismeedia

Meie värskeim, eestikeelne Nüüdismeedia õppekava on uudne ja omanäoline Eestis - esimest korda avaneb soovijatel võimalus õppida kompaktselt ja süvitsi digitaalse revolutsiooni tagajärjel muutunud meediamaastiku kõiki tahke ühel õppekaval, nii akadeemilise huvi realiseerimiseks kui professionaalsete igapäevatöös vajalike oskuste arendamisel. Nüüdismeedia õppekava valmistab inimesi ette tööks kaasaegses ristmeedia keskkonnas, kuid selle kõrval ka samuti akadeemiliseks karjääriks meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 32

Õppevorm Sessioonõpe

Vastamaks areneva tööturu uuenevatele nõudmistele, pakub Tallinna Ülikool võimalust õppida Nüüdismeedia magistriõppes. Digitaalse revolutsiooni tagajärjel mitmekesistunud meediamaastik hõlmab endasse nii ajakirjandust selle tavatähenduses, kui kõiki teisi mõeldavaid meediastumisega kaasnevaid kultuurinähtusi. Alates meedia- ja loomememajandusest lõpetades meediainnovatsiooni ja erinevate uute ristmeedialiste platvormidega.

Eestikeelne Nüüdismeedia õppekava pakub võimalust õppida tundma pidevas muutumises oleva meediamaastiku kõiki aspekte ühel õppekaval. Seda nii realiseerimaks akadeemilist huvi kui arendamaks professionaalseid igapäevatööks vajalikke oskusi kaasaegses ristmeedialises keskkonnas.

Õppekaval on võimalik õppida kas akadeemilisel või praktilise teletootmise suunal. Mõlemal juhul koosneb õppeprogramm kahest moodulist. Akadeemilise variandi puhul tuleb valida kaks moodulit kolmest pakutavast: meediakultuurajakirjandusoskused või meediamajandus ja juhtimine. Teletootmise suunal tuleb läbida teleoskuste ja teletootmise moodulid; selle valiku tegemisel eeldame eelnevat töökogemust audiovisuaalses valdkonnas. Teletootmise suuna lõputööks on loominguline projekt, akadeemilise suuna lõputööks on akadeemiline uurimus.

Õppekava sisaldab kohustuslikke ingliskeelseid aineid ja õppimiseks on vajalik inglise keele oskus.

 

Keda ootame õppima?

Ootame õppima nii neid, kes juba töötavad meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas, kui ka neid kes on lihtsalt huvitatud kaasagsest meediast, mis elab oma kirevat ja intensiivset elu erinevatel digitaalsetel platvormidel. Meie tudengiteks võivad olla nii pikaaegse karjääriga professionaalid kui ka vastsed bakalaureandid, kelle huvi kaasaegse meedia suhtes on vastupandamatu.

 

Miks tulla meile õppima?

BFMis on meedia, eriti audiovisuaalse meedia õppimiseks parim tehniline baas mida on vaja selle eriala õppimiseks ja praktiseerimiseks. Ükski teine ülikool Eestis ei paku võimalust õppida teleproduktsiooni, meediamajandust ja juhtimist sellisel tasemel kui Tallinna Ülikooli BFM Nüüdismeedia õppekaval. Õpetamas on ka meediavaldkonna tunnustatud autoriteedid. Õppekava juhib Andres Kõnno.

Õpikeskkond BFM-is on rahvusvaheline, instituudil on oma õppehoone – TLU kampuse Nova maja, kus on olemas loengu ja seminariruumid, kinosaal, tele- ja filmistuudio, helistuudio, samuti virtuaal- ja liitreaalsuse labor, järeltootmisruumid kogu vajaliku tehnikaga, kohvik ja vaba ala tudengitele puhkuseks ja õppimiseks.

Koolil on oma raamatukogu; läbi Interneti ja e-raamatukogu on võimalik kasutada värskeimat erialakirjandust. Kaval käivad õpetamas kolleegid meie partnerite juurest terves maailmas. Samuti on tudengitel võimalik kasutada Erasmus-programmi võrgustikku õppimaks vahetusüliõpilasena teistes tunnustatud ülikoolides.

Magistritase annab vajalikud teadmised, oskused ja kogemused  selleks, et teha professionaalset loometööd omandatud erialal. Ka lubab magistrikraad võtta kesktaseme juhtimisvastutust audiovisuaalsisu tootmises või ajakirjandusettevõtetes.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub kolmapäeval ja neljapäeval alates kella 16.15 ja reedel, laupäeval täispäevadel.

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Õppekaval tuleb valida kaks suunamoodulit järgmiste fookusvaldkondade seast: meediakultuur, meediamajandus ja juhtimine, ajakirjandus, televisioon ja produktsioon. 

Kõigile tudengitele on kohustuslikuks aineks kursus "Sissejuhatus kaasaegsesse meediasse", mis toimub esimese kursuse esimesel semestril. Kursus annab ülevaate kaasaegse meedia majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest keskkonnast. Selles kursusest saab baas mõistmaks minevikku, kaasaega ja tulevikutrende nüüdismeedia turul, suhetest ja sõltumistest ühiskonnas laiemalt.

Õppekava sisaldab kohustuslikke inglise keelseid aineid ja õpiväljundite omandamiseks / õppimiseks on vajalik inglise keele oskus.

Tutvu õppekavaga ÕISis.

Õppejõud

Andres Kõnno on lektor ja teadur Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. Doktoritöö kaitses ta Tartu Ülikoolis meedia- ja kommunikatsiooni valdkonnas 2016. aastal (teemaks kommunikatsiooni modelleerimine võrdlevas perspektiivis). Magistritöö pärineb aastast 2003, Tartu Ülikooli Filosoofia- ja Semiootika instituudist (teemaks meediauuringud ja meediasemiootika). 

Lektorina on Andres Kõnno tegutsenud Tallinna ja Tartu Ülikoolis erinevatel perioodidel alates 2006. aastast. Teemadeks ennekõike kommunikatsiooniuuringute ja meediateooriate ajalugu. Aga ka meediasemiootika ja kultuurinähtuste tõlgendamine. Täna on päevakorral ennekõike meediateooriad, nüüdismeedia ning ajakirjanduse ja ühiskonna suhestumine. 

Andres on Nüüdismeedia magistriprogrammi kuraator BFMis. Lisaks erinevatele akadeemilistele tegevustele on ta järjepidevalt töötanud analüütikuna erasfääris, meediauuringute valdkonnas alates 1997. aastast (tänane Balti Meediamonitooringu Grupp). 


 

Ulrike Rohn on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise külalisprofessor ja European Media Management Association EMMA president ning Journal of Media Business Studies toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta on külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.

Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.


 

Indrek Treufeldt on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

 


 

Indrek Ibrus on MEDITi juht ja meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.

Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.

ETISe viide.

Vastuvõtutingimused

  • Bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendega võrdsustatud kvalifikatsioon;
  • 1) Akadeemilisel suunal: Sisseastumiseks on nõutav kandidaadi CV, akadeemilise mooduli valikus ka magistritöö uurimishuvi kirjeldus vabas vormis. Näidata tuleks ennekõike huvivaldkonda. Mida täpsem kirjeldus, seda parem (selle maht siiski ei tohiks ületada ühte A4 formaadis lehekülge).
    2) Teletootmise suunal on nõutav eelnev töökogemus audiovisuaalses valdkonnas

NB! Täpset vastuvõtueksamite ajagraafikut vaata SIIT.

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instutuudi poolt pakutavate uurimisvaldkondade näiteks väike (ja kindlasti mitte ammendav) loetelu:

Katrin Tiidenberg: sotsiaalmeedia, kasutus- ja mittekasutuspraktikad, suhestumine spetsiifiliste platvormidega, visuaalne eneseväljendus sotsiaalmeedias, eneseesitlus ja suhted sotsiaalmeedias, normid sotsiaalmeedias, sugu ja seksuaalsus sotsiaalmeedias; Barbi Pilvre-Storgard: ajakirjanduse (sisu, selle tootmine, organisatsioon ja ajakirjanikud), soorollide konstrueerimine, meediastumine, poliitiline kommunikatsioon; Arko Olesk: meediastumine, teadus-, keskkonna- ja innovatsioonikommunikatsioon, sh nende teemade käsitlemine ajakirjanduses; Tiina Hiob: sisuturundus selle erinevates formaatides, reklaamilahendused virtuaalse ja kunstilise reaalsuse lahendustes; Indrek Ibrus: audiovisuaalpärandi uuskasutus, videoandmebaaside kasutamine, audiovisuaaltööstus ja innovatsioon koostöös teiste sektoritega (nt haridus, turism, jm), digitaalsete audiovisuaalsisuturgude areng ja reguleerimine, mobiilse veebi sisuformaatide areng, Eesti filmi ja teletööstuse innovatsioonisüsteemi areng, digitaalse meedia areng kultuurisemiootilisest perspektiivist vaadelduna; Ulrike Rohn: international media strategies, cross-cultural audience demand, media branding, media business models, social media and sharing economy; Alessandro Nanì: reception studies, production and reception of multimedia, crossmedia and transmedia; Mikhail Fiadotau: videogames and gaming culture, anthropological/ethnographic approaches to digital media and related practices; Liina Keevallik: meedia arheoloogia, filmiteooria; Maarja Ojamaa: kultuuripärandi tõlkimine tänapäevasesse meediakeelde, kultuuripärandi audiovisuaalsete uusversioonide analüüs; Teet Teinemaa: filmiteadus, filmiuuringud, filmide temaatiline ja vormiline analüüs, filmiteooria ja filmifilosoofia, narratiiv ja adaptatsioon; Külliki Tafel-Viia: loomemajandus, loomeettevõtlus ja ärimudelid, innovatsioon(isüsteemid); Andres Jõesaar: rahvusringhäälingu roll ühiskonnas, meediapoliitika, regulatsioon, meediamajandus; Mart Soonik: riski- ja kriisikommunikatisoon, organisatsioonikommunikatsioon; Andres Kõnno: suurandmetele tuginevad meediauuringud, meediakultuuri muutumine, meediasemiootika; Katrin Aava: tekstianalüüs, diskursuseanalüüs; arendus-, tegevus, juhtumiuuringud sotsiaalsete praktikate toetamiseks ja muutmiseks töökeskkonnas ja ühiskonnas laiemalt.

(Inglise keeles märgitud teemad tähendavad inglisekeelset juhendamist.)

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava läbinud magistrikraadiga inimene sobib töötama igat sorti meediaorganisatsioonis, teles või produktsioonifirmas, trükimeedias või online-portaalis. Kava lõpetanud on asjatundlik nii pildi, sõna kui hääle valdamisel, rääkimata ühiskonna ja maailma asjadest arusaamisel. Loodame kaval õppijatest ka järelkasvu ülikoolis valdkonna arendamiseks, teadustööks ja õpetamiseks. 

Edasiõppimisvõimalused

Edasiõppimisvõimalus on doktoriõppes Tallinna Ülikoolis või mujal maailmas.

Miks BFM?

  • BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
  • BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt. 
  • Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
  • BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 
  • BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
  • BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
  • Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
  • Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.

 

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Nüüdismeedia õppekava tegutseb koostöös digitaalse kultuuri ja meedia innovatsiooni keskusega MEDIT. Õppekava on sisuliselt sidustatud Culture4D konverentsiga ja on oluliseks osaks Tallinna Ülikooli uues arengukavas digitaalse kultuuri fookusvaldkonna arendamisel ja elluviimisel.

Nüüdismeedia õppekavaga seotud parimad teadustööd avaldatakse ajakirjas Baltic Screen Media Review  ja kava õppejõud on aktiivselt kaasatud rahvusvahelises teaduskoostöö võrgustikus.

Võta ühendust!

ÕPPENÕUSTAJA-SPETSIALIST:

Ülle Reimets

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon619 9928

Sarnased erialad

Kommunikatsioon

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Kommunikatsiooni magistrikava eesmärk on teaduspõhiselt, koostöiselt ning interdistsiplinaarselt lahendada kommunikatsioonialaseid väljakutseid muutuvas keskkonnas.
Mõtestades, kirjeldades ühiskondlike tähenduste loomist inimestevahelises kommunikatsioonis, organisatsioonides, ühiskonnas ja nende kajastamist meedias, on võimalus magistriõpingute käigus kavandada, kuidas sotsiaalseid praktikaid kujundada ja muutusi ellu kutsuda. Juhtumipõhiseid ning probleemõppe meetodeid kasutades õpime lahendama nii töö-,  tervise-, organisatsiooni- ja teaduskommunikatsiooni küsimusi.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala