Nüüdismeedia õppekava

Nüüdismeedia

Ootame õppima nii neid, kes juba töötavad meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas, kui ka neid kes on lihtsalt huvitatud kaasagsest meediast. Selleks et õppida nüüdismeedia magistriõppes ei pea omama eelnevat meediatöö kogemust või sellealast haridust. Meie tudengiteks võivad olla nii pikaajalise karjääriga ajakirjanik, meediaekspert kui ka vastne ülikoolilõpetaja.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 28

Õppevorm Sessioonõpe

 

Nüüdismeedia magistriõpe pakub kahte valikut: 

  • meediauuringute moodul
  • telemoodul

MEEDIAUURINGUTE MOODUL (16 õppekohta). Esimene valik on puhtalt akadeemiline: kaheaastase magistriõppe lõpetuseks valmib uurimistöö, milles tudeng näitab praktilisi oskusi endale seatud uurimisprobleemi lahendamisel. 

Selle mooduli rõhuasetus kultuurile ja majandusele lähtub lihtsast tõdemusest, et tänapäevase, meediastunud ühiskonna mõtestamine on interdistsiplinaarne ülesanne. Näiteks õpetame meedia juhtimist- ja majandust, meediainnovatsiooni ja loomeettevõtlust, meediaregulatsiooniga seotud küsimusi, samuti filmi- ja digikultuuri ja tänapäevaste kultuurinähtuste tõlgendamist. Õppekavast ei puudu ka tänapäevased uurimismeetodid (mh suurandmete analüüs, auditooriumiuuringud, etnograafiline meetod, jpm) praktiliste uurimisküsimuste lahendamiseks. 

Meil loevad tunnustatud eksperdid nii Eestist kui välismaalt, s.t meie õppekava koosneb nii eesti- kui ingliskeelsetest ainetest. Meediakultuuri ja -majanduse moodulit kureerib Andres Kõnno

TELEMOODUL (12 õppekohta) annab süvendatud ülevaate ja praktilised oskused igapäevaseks tööks televisioonis, online platvormidel ja digitaalses ristmeedias. Kaasaegne töö meediamaastikul eeldab paljude erinevate oskuste kombineerimist. Nii võimaldab telemoodul põhjalikku ettevalmistust järgmisteks erialadeks:  

  • telerežissöör, 
  • teletoimetaja, 
  • teleprodutsent ja 
  • saatejuht-reporter. 

Lisaks antakse ka algteadmised operaatori ning online-montaaži erialadest. 

2020. aasta telemoodulit kureerib Eesti telemaastiku kõikvõimalikest vasktorudest läbi käinud saatejuht ja režissöör Urmas E. Liiv.

Miks tulla meile õppima?

Eestis on meedia, eriti audiovisuaalse meedia õppimiseks parimad võimalused Tallinna Ülikooli BFMis. Siin asub kõige tõhusam ja moodsam tehniline baas, mida selle eriala omandamiseks ning praktiseerimiseks vaja läheb. Meie õppejõududeks on meediavaldkonna tunnustatud eksperdid nii kodust kui välismaalt.  

BFMi õpikeskkond on rahvusvaheliselt inspireeriv. Paralleelselt meediatudengitega õpib majas filmierialade üliõpilaste kirev ja ülimalt loominguline seltskond. Instituudil on oma kaasaegsed õppehooned, TLU kampuse majad Nova ja Vita, kus leiduvad loengu- ja seminariruumid, kinosaal ja telestuudio kõikide vajalike atribuutidega, raamatukogu, kohvik ja vaba ala tudengitele puhkamiseks ja õppimiseks. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub igal nädalal neljapäeva pärastlõunast laupäeva õhtuni ning vajadusel ka tööpäevade õhtutel. Tudengid peavad arvestama võimalusega, et erandjuhul on õppetööga hõivatud ka mõned muud päevased ajad. 

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Õppekaval tuleb valida kahe mooduli: meediauuringute ja telemooduli vahel

Õppekava sisaldab kohustuslikke inglise keelseid aineid ja õpiväljundite omandamiseks / õppimiseks on vajalik inglise keele oskus.

Tutvu õppekavaga ÕISis

Õppejõud

 

Andres Kõnno on lektor ja teadur Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. Doktoritöö kaitses ta Tartu Ülikoolis meedia- ja kommunikatsiooni valdkonnas 2016. aastal (teemaks kommunikatsiooni modelleerimine võrdlevas perspektiivis). Magistritöö pärineb aastast 2003, Tartu Ülikooli Filosoofia- ja Semiootika instituudist (teemaks meediauuringud ja meediasemiootika). 

Lektorina on Andres Kõnno tegutsenud Tallinna ja Tartu Ülikoolis erinevatel perioodidel alates 2006. aastast. Teemadeks ennekõike kommunikatsiooniuuringute ja meediateooriate ajalugu. Aga ka meediasemiootika ja kultuurinähtuste tõlgendamine. Täna on päevakorral ennekõike meediateooriad, nüüdismeedia ning ajakirjanduse ja ühiskonna suhestumine. 

Andres on Nüüdismeedia meediauuringute mooduli juht BFMis. Lisaks erinevatele akadeemilistele tegevustele on ta järjepidevalt töötanud analüütikuna erasfääris, meediauuringute valdkonnas alates 1997. aastast (tänane Balti Meediamonitooringu Grupp). 


Urmas E. Liiv on lõpetanud Tartu Ülikooli geneetik-tsütoloogina ja TÜ Filmiteaduskonna režissöörina. 
On töötanud Kanal 2 kuvandidirektorina ja TV 3 programmijuhina. Mitmete dokumentaalfilmide, mängufilmide ja telesaadete autor, režissöör ja saatejuht. 


 

Ulrike Rohn on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise külalisprofessor ja European Media Management Association EMMA president ning Journal of Media Business Studies toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta on külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.

Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.


 

Indrek Treufeldt on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

 


 

Indrek Ibrus on MEDITi juht ja meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.

Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.

ETISe viide.

Vastuvõtutingimused

 

  • Bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendega võrdsustatud kvalifikatsioon;
  • Inglise keele oskus iseseisva keelekasutaja tasemel (Euroopa keeleõppe raamdokumendi B2 tasemel);

Meediauuringute moodul

Sisseastumiseksam koosneb:

  • CVst,
  • kirjalikult esitatud uurimishuvi kirjeldusest (maksimaalselt üks A4 formaadis lehekülg) ning
  • vestlusest. 

Telemoodul

Koos kandideerimisavaldusega esitatakse SAISis:

Sisseastumiseksam koosneb televisioonimoodulisse tulijatel:

  • vestlusest ja
  • kahest loomingulisest ülesandest.

Nüüdismeedia telemoodulile sisseastujad peavad omama isikliku Facebooki kontot ja eksamile kaasa võtma filmimisvõimekusega nutitelefoni.

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Nüüdismeedia magistriõpe annab vajalikud teadmised, oskused ja kogemused selleks, et töötada meediatööstuses analüütiku või strateegina; samuti oskused tegemaks professionaalset loometööd mistahes meediaga seotud erialal, mh ka teletootmises, produktsioonifirmas, trükimeedias või online portaalis. Samuti loodame magistriõppe lõpetajatest ka järelkasvu selle valdkonna arendamisel ülikoolis, seda nii õpetamisel kui ka doktoriõppes.

Edasiõppimisvõimalused

Edasiõppimisvõimalus on doktoriõppes Tallinna Ülikoolis või mujal maailmas.

Miks BFM?

  • BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
  • BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt. 
  • Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
  • BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 
  • BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
  • BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
  • Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
  • Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Nüüdismeedia õppekava tegutseb koostöös digitaalse kultuuri ja meedia innovatsiooni keskusega MEDIT. Õppekava on sisuliselt sidustatud Culture4D konverentsiga ja on oluliseks osaks Tallinna Ülikooli uues arengukavas digitaalse kultuuri fookusvaldkonna arendamisel ja elluviimisel.

Nüüdismeedia õppekavaga seotud parimad teadustööd avaldatakse ajakirjas Baltic Screen Media Review  ja kava õppejõud on aktiivselt kaasatud rahvusvahelises teaduskoostöö võrgustikus.

Võta ühendust!

ÕPPENÕUSTAJA-SPETSIALIST:

Bärbel Salumäe

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon619 9928

Sarnased erialad

Kommunikatsioonijuhtimine

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava pakub erinevaid kursuseid, mis on fokusseeritud eri kommunikatsioonijuhtimise valdkonna tahkudele. Kaval pakutakse süstematiseeritud teadmisi kaasaegsetest kommunikatsiooniteooriatest, meetoditest ja kommunikatsiooni erinevatest käsitlustest.

Magistriõpe
Inglise keel
Sessioonõpe
1900
Vaata eriala

Ekraanimeedia ja innovatsioon

Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut

Mitu ekraani sul on? Kas veedad nendega 12 tundi päevas nagu keskmine ameeriklane?  Miks see oluline on? Ekraanimeedia on suure osa maailma elanikkonna jaoks ülioluline informatsiooni, teadmiste ja meelelahutuse allikas, aina olulisemaks muutuv majandus-, ja kultuuriharu ent ka paljusid tervislikke, sotsiaalseid ja poliitilisi ärevusi koondav märksõna.  

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
1900
Vaata eriala