Nüüdismeedia õppekava

Nüüdismeedia

Tallinna Ülikooli BFMi nüüdismeedia magistriõppekava fookuses on meediamajandus koos kõigi sellest tulenevate ühiskondlike aspektidega: digikultuur nii lokaalsest kui globaalsest perspektiivist vaadelduna, andmestumise väljakutsed tänasele ühiskonnale, tähelepanumajandus, sotsiaalmeediaplatvormide toimimisloogika, meediaregulatsiooni väljakutsed, tele- ja filmikultuur. Õppekava sisaldab ka uurimisküsimuste lahendamiseks vajalike tänapäevaste uurimismeetodite õpetamist, mh suurandmete analüüs, auditooriumiuuringud, etnograafiline meetod, jpm.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

                                                                                 

Nüüdismeedia magistriõpe pakub kahte valikut:                                                      

  • meediauuringute moodul

  • telemoodul                                                
     

Tudengite vastuvõtt nüüdismeedia magistriõppe telemoodulisse toimub uuesti 2022. aasta suvel.

 

MEEDIAUURINGUTE MOODUL (16 õppekohta) pakub kaheaastast magistriõpet, mille lõpetuseks valmib uurimistöö, milles tudeng näitab praktilisi oskusi endale seatud uurimisprobleemi lahendamisel.Meil loevad tunnustatud eksperdid nii Eestist kui välismaalt, s.t meie õppekava koosneb nii eesti- kui ingliskeelsetest ainetest. Meediakultuuri ja -majanduse moodulit kureerib Andres Kõnno

Ootame õppima nii neid, kes juba töötavad meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas, kui ka neid kes on lihtsalt huvitatud kaasagsest meediast. Selleks et õppida nüüdismeedia magistriõppes ei pea omama eelnevat meediatöö kogemust või sellealast haridust. Meie tudengiteks võivad olla nii pikaajalise karjääriga ajakirjanik, meediaekspert kui ka vastne ülikoolilõpetaja.

2021 suvel toimub vastuvõtt nüüdismeedia magistriõppesse ainult meediauuringute erialale.

TELEMOODUL (12 õppekohta) annab süvendatud ülevaate ja praktilised oskused igapäevaseks tööks televisioonis, online platvormidel ja digitaalses ristmeedias. Kaasaegne töö meediamaastikul eeldab paljude erinevate oskuste kombineerimist. Nii võimaldab telemoodul põhjalikku ettevalmistust järgmisteks erialadeks:  

  • telerežissöör, 
  • teletoimetaja, 
  • teleprodutsent ja 
  • saatejuht-reporter. 

Lisaks antakse ka algteadmised operaatori ning online-montaaži erialadest. 

2020. aastal vastuvõetud üliõpilastest koosnevat telemoodulit kureerib Eesti telemaastiku kõikvõimalikest vasktorudest läbi käinud saatejuht ja režissöör Urmas E. Liiv.

luna tv

Meediaplatvorm LUNA (luna.tlu.ee) on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi tudengite väljund ja Tallinna Ülikooli tudengite virtuaalne meediamaja, kuhu alla koonduvad uudised, arvamused, lood, galeriid, videod, pildid jmt, mis on sündinud õppetöö käigus või vabast ajast ja tahtest läbi tudengitele omase prisma.

 

Miks tulla meile õppima?

Eestis on meedia, eriti audiovisuaalse meedia õppimiseks parimad võimalused Tallinna Ülikooli BFMis. Siin asub kõige tõhusam ja moodsam tehniline baas, mida selle eriala omandamiseks ning praktiseerimiseks vaja läheb. Meie õppejõududeks on meediavaldkonna tunnustatud eksperdid nii kodust kui välismaalt.  

BFMi õpikeskkond on rahvusvaheliselt inspireeriv. Paralleelselt meediatudengitega õpib majas filmierialade üliõpilaste kirev ja ülimalt loominguline seltskond. Instituudil on oma kaasaegsed õppehooned, TLU kampuse majad Nova ja Vita, kus leiduvad loengu- ja seminariruumid, kinosaal ja telestuudio kõikide vajalike atribuutidega, raamatukogu, kohvik ja vaba ala tudengitele puhkamiseks ja õppimiseks. 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub igal nädalal neljapäeva pärastlõunast laupäeva õhtuni ning vajadusel ka tööpäevade õhtutel. Tudengid peavad arvestama võimalusega, et erandjuhul on õppetööga hõivatud ka mõned muud päevased ajad. 

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Õppekaval tuleb valida kahe mooduli: meediauuringute ja telemooduli vahel

Õppekava sisaldab kohustuslikke inglise keelseid aineid ja õpiväljundite omandamiseks / õppimiseks on vajalik inglise keele oskus.

Tutvu õppekavaga ÕISis

Õppejõud

 

Andres Kõnno on lektor ja teadur Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis. Doktoritöö kaitses ta Tartu Ülikoolis meedia- ja kommunikatsiooni valdkonnas 2016. aastal („The Modelling of Communication and Its Applications in a Longitudinal Research: Examples of Estonian, Finnish and Russian Journalism in the 20th Century“). Magistrikraad aastast 2003, Tartu Ülikooli Filosoofia- ja Semiootika instituudist (teemaks meediauuringud ja meediasemiootika). 
Lektorina on Andres Kõnno tegutsenud Tallinna ja Tartu Ülikoolis erinevatel perioodidel alates 2006. aastast. Teemadeks ennekõike kommunikatsiooniuuringute ja meediateooriate ajalugu. Aga ka meediasemiootika ja kultuurinähtuste tõlgendamine. Uurimisteemadest on täna päevakorral andmestunud ühiskond, nüüdismeedia areng ning erinevad Eesti ajakirjanduse ja avaliku sfääri suhestumist kirjeldavad rakenduslikud tööd. 

Andres on nüüdismeedia magistriõppe meediauuringute mooduli juht BFMis. Lisaks erinevatele akadeemilistele tegevustele on ta järjepidevalt töötanud analüütikuna erasfääris, meediauuringute valdkonnas alates 1997. aastast (tänane Balti Meediamonitooringu Grupp). 

ETISe viide 


Urmas E. Liiv on lõpetanud Tartu Ülikooli geneetik-tsütoloogina ja TÜ Filmiteaduskonna režissöörina. 
On töötanud Kanal 2 kuvandidirektorina ja TV 3 programmijuhina. Mitmete dokumentaalfilmide, mängufilmide ja telesaadete autor, režissöör ja saatejuht. 


 

Ulrike Rohn on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise külalisprofessor ja European Media Management Association EMMA president ning Journal of Media Business Studies toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta on külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.

Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.

ETISe viide


 

Indrek Treufeldt on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

ETISe viide


 

Indrek Ibrus on meediainnovatsiooni professor BFMis. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.

Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.

ETISe viide.


 

Teet Teinemaa on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi filmiuuringute lektor. Teinemaa peamisteks uurimishuvideks on Eesti ja Ida Euroopa film, nostalgia ning maskuliinsuse ja vananemise kujutamine. Ta kaitses oma doktoritöö Warwicki ülikoolis filmi ja televisiooni teaduskonnas. Tema töö uuris praegusaegse Ameerika mitme peategelasega filmi Jacques Rancière'i ja Slavoj Žižeki mõtteviisist lähtudes.

Teet Teinemaa on õppinud ka Maastrichti ülikoolis, omandanud magistrikraadi filmi ja kirjanduse erialal Yorki ülikoolis ja magistrikraadi kultuuriteooria erialal Tallinna ülikoolis.
 

ETISe viide


 

Dr. Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor. Tiidenbergi teadustöö keskendub inimeste sotsiaalmeediakäitumise ja tähendusloome uurimisele. Hetkel on fookuses poliitilise osaluse, platvormistumise, seksuaal-, ja visuaalkultuuridega seonduv. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte ja Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Tiidenbergil on ilmunud järgnevad raamatud: "Sex and Social Media" (2020, kaasautor Emily van der Nagel)), "Selfies, why we love (and hate) them" (2018) ja "Ihu ja hingega internetis, kuidas mõista sotsiaalmeediat" (2017). Lisaks on Tiidenberg järgnevate kogumike kaastoimetaja: "Metaphors of Internet" kaastoimetaja (kaastoimetaja Annette Markham), auhinnatud kogumik „Kuidas mõista andmestunud maailma: metodoloogiline teejuht“ (kaastoimetajad Anu Masso ja Andra Siibak).

ETISe viide


 

Barbi Pilvre-Storgard on kogenud ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert, sotsiaalteaduste populariseerija, tema kitsam valdkond on meedia ja sugu, ennekõike soo kujutamine meedias. 2011 kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö "Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis", varasemast M.Sc (psühholoogia) TLÜ 2000 ja M.A Tartu Ülikool (eesti keel ja kirjandus). Juhendanud üle 50 magistritöö praktilise ajakirjanduse jm kommunikatsiooniga seostuvatel teemadel teemadel Tartu ja Tallinna Ülikoolis 2000ndatest alates. 

Pilvre on avaldanud raamatud "Minu Vormsi" (2020), esseekogud "Veri ja kord", 2019, "Formaat", 2011, "Minu võitlused" , 2002, läbi viinud projektid "Sugu telepildis" 2004 ja "Sugu telepildis" 2020/ (e-õppevahendid ), toimetanud teadusajakirjanduse kogumiku "Mõjukad mõtlejad" (2000), peatüki "Meedia ja sugu" õpikus "Sissejuhatus soouuringutesse" (2010) jm. 

Pilvre on olnud pikka aega ajakirjanik Eesti Ekspressis, sealhulgas kultuurilisa Areen juhataja ja arvamustoimetaja, oli ka XII Riigikogu ja XIII Riigikogu liige (SDE), olnud Avatud Eesti Fondi nõukogu liige ja vabaühenduste liidu EMSL nõukogu liige. Kaasa löönud kohalikus poliitikas, olnud Pirita halduskogu esimees ja Tallinna Linnavolikogu liige.

ETISe viide


 

Stsenarist ja toimetaja Leana Jalukse on olnud audiovisuaaltööstuses tegev 1997. aastast. Omandanud bakalaureusekraadi meedias ja magistrikraadi filmikunstis, põhierialaga stsenaristikas. Debüütfilm “Ema" (2016) esilinastus rahvusvaheliselt Tribeca Filmifestivali võistlusprogrammis, võitis parima mängufilmi auhinna Kitžbühelis, parima eesti filmi auhinna PÖFF-il, valiti Eesti kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile ning teenis parima stsenaariumi nominatsiooni Eesti Filmi- ja Teleauhindadel. Teine mängufilm “Tuliliilia” esilinastus mais 2018 ning lühimängufilm „Kingitus orbiidilt“ jõuab ekraanile 2021. Hetkel kirjutab mitmeid eesti ja rahvusvahelisi filmi- ja seriaaliprojekte autori ja kaasautorina ning tegutseb koolitajana Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, loovkirjutamiskoolis Drakadeemia ja Eesti Keele Instituudis. Eesti Stsenaristide Gildi asutajaliige ning Eesti Kinoliidu ja Suurbritannia Kirjanike Gildi liige.

EFISe viide

Vastuvõtutingimused

 

  • Bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendega võrdsustatud kvalifikatsioon;
  • Inglise keele oskus iseseisva keelekasutaja tasemel (Euroopa keeleõppe raamdokumendi B2 tasemel);

Meediauuringute moodul

Sisseastumiseksam koosneb:

  • CVst,
  • kirjalikult esitatud uurimishuvi kirjeldusest (maksimaalselt üks A4 formaadis lehekülg) ning
  • vestlusest. 

Telemoodul

Koos kandideerimisavaldusega esitatakse SAISis:

Sisseastumiseksam koosneb televisioonimoodulisse tulijatel:

  • vestlusest ja
  • kahest loomingulisest ülesandest.

Nüüdismeedia telemoodulile sisseastujad peavad omama isikliku Facebooki kontot ja eksamile kaasa võtma filmimisvõimekusega nutitelefoni.

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Nüüdismeedia magistriõpe annab vajalikud teadmised, oskused ja kogemused selleks, et töötada meediatööstuses analüütiku või strateegina; samuti oskused tegemaks professionaalset loometööd mistahes meediaga seotud erialal, mh ka teletootmises, produktsioonifirmas, trükimeedias või online portaalis. Samuti loodame magistriõppe lõpetajatest ka järelkasvu selle valdkonna arendamisel ülikoolis, seda nii õpetamisel kui ka doktoriõppes.

Edasiõppimisvõimalused

Edasiõppimisvõimalus on doktoriõppes Tallinna Ülikoolis või mujal maailmas.

Miks BFM?

  • BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
  • BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt. 
  • Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
  • BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 
  • BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
  • BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
  • Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
  • Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Nüüdismeedia õppekava tegutseb koostöös digitaalse kultuuri ja meedia innovatsiooni keskusega MEDIT. Õppekava on sisuliselt sidustatud Culture4D konverentsiga ja on oluliseks osaks Tallinna Ülikooli uues arengukavas digitaalse kultuuri fookusvaldkonna arendamisel ja elluviimisel.

Nüüdismeedia õppekavaga seotud parimad teadustööd avaldatakse ajakirjas Baltic Screen Media Review  ja kava õppejõud on aktiivselt kaasatud rahvusvahelises teaduskoostöö võrgustikus.

Võta ühendust!

ÕPPENÕUSTAJA-SPETSIALIST:

Bärbel Salumäe

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon619 9928

Sarnased erialad

Kommunikatsioonijuhtimine

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava pakub erinevaid kursuseid, mis on fokusseeritud eri kommunikatsioonijuhtimise valdkonna tahkudele. Kaval pakutakse süstematiseeritud teadmisi kaasaegsetest kommunikatsiooniteooriatest, meetoditest ja kommunikatsiooni erinevatest käsitlustest.

Magistriõpe
Inglise keel
Sessioonõpe
1900
Vaata eriala

Ekraanimeedia ja innovatsioon

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Mitu ekraani sul on? Kas veedad nendega 12 tundi päevas nagu keskmine ameeriklane?  Miks see oluline on? Ekraanimeedia on suure osa maailma elanikkonna jaoks ülioluline informatsiooni, teadmiste ja meelelahutuse allikas, aina olulisemaks muutuv majandus-, ja kultuuriharu ent ka paljusid tervislikke, sotsiaalseid ja poliitilisi ärevusi koondav märksõna.  

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
1900
Vaata eriala