Nüüdismeedia õppekava

Nüüdismeedia

Tallinna Ülikooli BFMi nüüdismeedia magistriõppekaval toimub spetsialiseerumine juba enne õppima asumist – õppida saab kas televisiooni või meediauuringute suunal.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16 meediauuringud 12 telesuund

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Nüüdismeedia magistriõpe pakub kahte valikut:

  • meediauuringute moodul
  • telemoodul

MEEDIAUURINGUTE MOODUL (16 kohta) pakub kaheaastast magistriõpet. Selle mooduli fookuses on meediamajandus ja meediakultuur koos kõigi seotud ühiskondlike aspektidega. Olulisematena olgu nimetatud: 

  • digikultuuri lokaalsed ja globaalsed kontekstid, 
  • sotsiaalmeedia ja sotsiaalmeediaplatvormide toimimisloogikad, 
  • andmemajandus ja seotud ühiskondlikud väljakutsed, 
  • meediainnovatsioon, 
  • loomemajandus,
  • tele- ja filmikultuur, 
  • meediaregulatsioon- ja seadusandlus nii Euroopa Liidus kui Eestis, 
  • meedia- ja kultuuriandmete analüüsimeetodid. 

Meie õppejõud on tunnustatud eksperdid nii Eestist kui välismaalt, s.t meie õppekava koosneb nii eesti- kui ingliskeelsetest ainetest. Kaheaastase õppe tulemusena valmib uurimistöö. Lõpetaja ülesandeks on näidata praktilisi oskusi endale seatud uurimisküsimuse lahendamisel. 

Ootame õppima nii neid, kes juba töötavad meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas, kui ka neid kes on lihtsalt huvitatud kaasaegsest meediast. Selleks et õppida nüüdismeedia magistriõppes ei pea omama eelnevat meediatöö kogemust või sellealast haridust. Meie tudengiteks võivad olla nii pikaajalise karjääriga ajakirjanik, meediaekspert kui ka vastne ülikoolilõpetaja.

Meediauuringute moodulit kureerib Andres Kõnno.

Loe vilistlaste tagasisidet

TELEMOODUL (12 õppekohtaannab süvendatud ülevaate ja praktilised oskused igapäevaseks tööks televisioonis. Kursuse kuraator on telejuht ja filmitegija Olle Mirme.

Edukas tegutsemine tormiliselt arenevas televaldkonnas – aga ka online- ja ristmeedias – eeldab laialdasi teadmisi ning spetsiifilisi oskusi. Kursuse rõhk on teleuudiste, stuudiosaadete, uuriva ajakirjanduse, meelelahutuse, otseülekannete, lavastuslike seriaalide, tõsielu- ja doksarjade praktilisel õppel. Üliõpilased omandavad kaameratöö ja montaaži baasoskused ning saavad põhjaliku ettevalmistuse järgmisteks erialadeks:

  • telerežissöör
  • teletoimetaja
  • teleprodutsent 
  • saatejuht / reporter

Juhendajateks on tuntud teleprofid ja õppima on oodatud kõik, kes näevad oma tulevikku audiovisuaalses meedias – nii algajad kui edasijõudnud.

Loe intervjuud õppekava telemooduli juhi Olle Mirmega

 

luna tv

Meediaplatvorm LUNA (luna.tlu.ee) on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi tudengite väljund ja Tallinna Ülikooli tudengite virtuaalne meediamaja, kuhu alla koonduvad uudised, arvamused, lood, galeriid, videod, pildid jmt, mis on sündinud õppetöö käigus või vabast ajast ja tahtest läbi tudengitele omase prisma.

 

Miks tulla meile õppima?

Eestis on meedia, eriti audiovisuaalse meedia õppimiseks parimad võimalused Tallinna Ülikooli BFMis. Siin asub kõige tõhusam ja moodsam tehniline baas, mida selle eriala omandamiseks ning praktiseerimiseks vaja läheb. Meie õppejõududeks on meediavaldkonna tunnustatud eksperdid nii kodust kui välismaalt.  

BFMi õpikeskkond on rahvusvaheliselt inspireeriv. Paralleelselt meediatudengitega õpib majas filmierialade üliõpilaste kirev ja ülimalt loominguline seltskond. Instituudil on oma kaasaegsed õppehooned, TLÜ kampuse majad Nova ja Vita, kus leiduvad loengu- ja seminariruumid, kinosaal ja telestuudio kõikide vajalike atribuutidega, raamatukogu, kohvik ja vaba ala tudengitele puhkamiseks ja õppimiseks. 

Vaata nüüdismeedia magistriõppe infotundi järele siit: 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö toimub igal nädalal neljapäeva pärastlõunast laupäeva õhtuni ning vajadusel ka tööpäevade õhtutel. Tudengid peavad arvestama võimalusega, et erandjuhul on õppetööga hõivatud ka mõned muud päevased ajad. 

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Õppekaval tuleb valida kahe mooduli: meediauuringute ja telemooduli vahel

Meediauuringute moodul sisaldab kohustuslikke inglise keelseid aineid ja õpiväljundite omandamiseks / õppimiseks on vajalik inglise keele oskus.

Tutvu õppekavaga ÕISis

Teadusprojektid

Tudengitel on õpingute jooksul võimalik osaleda erinevates teadusprojektides. 

Hetkel käimasolevad projektid: 

  • ScreenMe (Twinning for Sustainable and Visible Excellence in Screen Media Entrepreneurship Scholarship) - Projekti eesmärk on tõsta tipptasemel ekraanimeedia ettevõtlusstipendiumi Tallinna ülikoolis, suurendada oma võrgustiku positsiooni ja nähtavust selles teadusvaldkonnas ning tagada selle projekti mõju jätkusuutlikkus. 
  • CUDAN (Cultural Data Analytics) - Tegemist on interdistsiplinaarse digikultuuri uuringute projektiga, mille keskmes on kultuurilised suurandmed, nende analüüs ja vastutustundlik kasutamine. Projektil on kaks suuremat eesmärki: kultuuriandmete interdistsiplinaarsete analüüsimeetodite arendamine ja uuringute läbiviimine ning temaatilise Open Labi loomine, mis võimaldab ühisuuringuid ja rakendusprojekte sidusrühmadega erinevatest sektoritest. 
  • BECID (Baltic Engagement Centre for combatting Information Disorders) - Projekti eesmärk on luua meedia infokirjaoskuse pikaajalise tõenduspõhise strateegia väljatöötamise ja juhtimise keskus Läänemere piirkonnas. 
  • TRAVIS (Trust And Visuality: Everyday digital practices) - Uurimisprojekti raames analüüsitakse neljas erinevas kultuurikontekstis - Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias - seda, mida kujutab endast visuaalne digitaalne usaldus. Uuritakse, kuidas igapäevastes digipraktikates usaldusväärsust luuakse ning usaldust kogetakse keskendudes tervise teemadele (sotsiaal)meedias (nt sammulugeja kuvatõmmiste jagamine, covid19 graafikud, intensiivraviõe maskijälgedega selfie, pandeemiameemid, paanika külvamiseks loodavad libagraafikud alternatiivuudistesaitidel jne). Lisaks digitaalse ja visuaalse usaldusväärsuse uuenduslikule mõtestamisele ning kultuuritundlikule avamisele panustab TRAVIS projekt ka sotsiaalmeedia valitsemise, infokorratuse ja digipädevuste teemalistesse keskusteludesse ning usaldusväärse aruteluruumi kujundamisesse.
  • CresCine - Projekti eesmärk on filmitööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine väikestel Euroopa turgudel. 
  • PRG1641 (Kultuuri avaandmelahenduste avaliku väärtuse ahelad) - Projekt uurib keerukaid viise, kuidas kultuuri avaandmete erinevad lahendused toodavad 'avalikku väärtust'. Kontseptuaalselt rajaneb projekt Moore'i ja Mazzucato varasemale tööle avalikust väärtusest, ühendab need uurimisgrupi varasema tööga innovatsioonisüsteemidest loovtööstustes ning uurib, kuidas uued avatud andmetehnoloogiad, semantiline veeb ja plokiahelad võivad tingida uute innovatsioonisüsteemide esilekerkimist, kuidas need omakorda pakuvad uusi vahendeid avaliku sfääri toime mõistmiseks, samuti tööstuse enda süsteemides aset leidva väärtusloome tõlgendamiseks. Projekt on korraga nii empiiriline kui ka rakenduslik - eesmärk on disainida ja testida koos ERRiga uusi avatud kultuuriandmete haldamise süsteeme, arendada seotud avalikke teenuseid ja poliitikameetmeid. 

Õppejõud

 

Andres Kõnno on lektor ja teadur Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis. Doktoritöö kaitses ta Tartu Ülikoolis meedia- ja kommunikatsiooni valdkonnas 2016. aastal („The Modelling of Communication and Its Applications in a Longitudinal Research: Examples of Estonian, Finnish and Russian Journalism in the 20th Century“). Magistrikraad aastast 2003, Tartu Ülikooli Filosoofia- ja Semiootika instituudist (teemaks meediauuringud ja meediasemiootika). 
Lektorina on Andres Kõnno tegutsenud Tallinna ja Tartu Ülikoolis erinevatel perioodidel alates 2006. aastast. Teemadeks ennekõike kommunikatsiooniuuringute ja meediateooriate ajalugu. Aga ka meediasemiootika ja kultuurinähtuste tõlgendamine. Uurimisteemadest on täna päevakorral andmestunud ühiskond, nüüdismeedia areng ning erinevad Eesti ajakirjanduse ja avaliku sfääri suhestumist kirjeldavad rakenduslikud tööd. 

Andres Kõnno on nüüdismeedia magistriõppe meediauuringute mooduli juht BFMis ja loeb õppekava jaoks nüüdismeediasse sissejuhatavat õppeainet. Lisaks erinevatele akadeemilistele tegevustele on ta järjepidevalt töötanud analüütikuna erasfääris, meediauuringute valdkonnas alates 1997. aastast (tänane Balti Meediamonitooringu Grupp). 

Andres Kõnno ETISes


Olle Mirme on magistriõppe telemooduli juht. Ajal, mil Mirme töötas Kanal 2 programmijuhina (2001–2018), tõusis see Eesti vaadatuimaks telekanaliks. Hariduselt telerežissöör, kuid lisaks erialasele tööle ETV-s ja Kanal 2-s on tegutsenud teles, raadios ja kirjutavas meedias toimetaja, filmiajakirjaniku ning saatejuhina. Viimastel aastatel tegev kinovaldkonnas, mitme täispika mängufilmi kaasstsenarist.


 

Ulrike Rohn on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise professor ja European Media Management Association EMMA president ning Journal of Media Business Studies toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta on külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.

Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.

Ulrike Rohn loeb õppekava jaoks meediamajanduse õppeainet.

Ulrike Rohn ETISes


 

Indrek Treufeldt on BFMi teleajakirjanduse dotsent. Lisaks on ta ka tuntud ajakirjanik ja saatejuht ERRis.

Tööd ajakirjanikuna alustas ta 1986. aastal Eesti Raadios. Treufeldt on olnud ka president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 2003-2007 oli ta ETV korrespondent Brüsselis.

2017. aastal tunnustati Indrek Treufeldti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Indrek Treufeldt loeb õppekava jaoks telekultuuri õppeainet.

 Indrek Treufeldt ETISes


 

Indrek Ibrus on BFMi meediainnovatsiooni professor. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.

Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.

Indrek Ibrus loeb õppekava jaoks meediainnovatsiooni õppeainet.

Loe tema osalusest nüüdismeedia õppekaval

Indrek Ibrus ETISes.


 

Teet Teinemaa on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi filmiuuringute lektor. Teinemaa peamisteks uurimishuvideks on Eesti ja Ida Euroopa film, nostalgia ning maskuliinsuse ja vananemise kujutamine. Ta kaitses oma doktoritöö Warwicki ülikoolis filmi ja televisiooni teaduskonnas. Tema töö uuris praegusaegse Ameerika mitme peategelasega filmi Jacques Rancière'i ja Slavoj Žižeki mõtteviisist lähtudes.

Teet Teinemaa on õppinud ka Maastrichti ülikoolis, omandanud magistrikraadi filmi ja kirjanduse erialal Yorki ülikoolis ja magistrikraadi kultuuriteooria erialal Tallinna ülikoolis.
 

Teet Teinemaa ETISes


BFMi meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar loeb nüüdismeedia magistriõppuritele kursust "Meedia regulatsioon ja seadusandlus".

Loe tema osalusest nüüdismeedia õppekaval

Andres Jõesaar ETISes


Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor. Tiidenbergi teadustöö keskendub inimeste sotsiaalmeediakäitumise ja tähendusloome uurimisele. Hetkel on fookuses poliitilise osaluse, platvormistumise, seksuaal-, ja visuaalkultuuridega seonduv. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia Noorte ja Rahvusvahelise Internetiuurijate Assotsiatsiooni (Association of Internet Researchers) juhatuse liige. Tiidenbergil on ilmunud järgnevad raamatud: "Sex and Social Media" (2020, kaasautor Emily van der Nagel)), "Selfies, why we love (and hate) them" (2018) ja "Ihu ja hingega internetis, kuidas mõista sotsiaalmeediat" (2017). Lisaks on Tiidenberg järgnevate kogumike kaastoimetaja: "Metaphors of Internet" kaastoimetaja (kaastoimetaja Annette Markham), auhinnatud kogumik „Kuidas mõista andmestunud maailma: metodoloogiline teejuht“ (kaastoimetajad Anu Masso ja Andra Siibak).

Katrin Tiidenberg loeb õppekava jaoks osaluskultuuri õppeainet.

Loe tema osalusest nüüdismeedia õppekaval

Katrin Tiienberg ETISes


Stsenarist ja toimetaja Leana Jalukse on olnud audiovisuaaltööstuses tegev 1997. aastast. Omandanud bakalaureusekraadi meedias ja magistrikraadi filmikunstis, põhierialaga stsenaristikas. Debüütfilm “Ema" (2016) esilinastus rahvusvaheliselt Tribeca Filmifestivali võistlusprogrammis, võitis parima mängufilmi auhinna Kitžbühelis, parima eesti filmi auhinna PÖFF-il, valiti Eesti kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile ning teenis parima stsenaariumi nominatsiooni Eesti Filmi- ja Teleauhindadel. Teine mängufilm “Tuliliilia” esilinastus mais 2018 ning lühimängufilm „Kingitus orbiidilt“ jõuab ekraanile 2021. Hetkel kirjutab mitmeid eesti ja rahvusvahelisi filmi- ja seriaaliprojekte autori ja kaasautorina ning tegutseb koolitajana Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, loovkirjutamiskoolis Drakadeemia ja Eesti Keele Instituudis. Eesti Stsenaristide Gildi asutajaliige ning Eesti Kinoliidu ja Suurbritannia Kirjanike Gildi liige.

Leana Jalukse loeb õppekava jaoks loojutustamise aluste õppeainet.

Leana Jalukse ETISes  


Esta Kaal (MA) on omandanud kõrghariduse majanduse ning sotsiaalteaduste valdkonnas, meedia ja kommunikatsiooni alal, Tartu Ülikoolis. Tänaseks on ta töötanud kommunikatsiooni uuringute valdkonnas nii erasektoris kui akadeemilises organisatsioonis kokku üle 25 aasta.

Tema rakendusuuringute alane kompetents on pärit AS Emorist, kus ta kommunikatsiooni uuringute osakonna juhina vastutas uuringuprojektide disaini, analüüsi ja klientide nõustamise eest.  Peamiselt meedia ja reklaami agentuuride, telekommunikatsiooni, panganduse, ravimi-, tubaka- ja autotööstuse klientidelt tulnud uurimisülesanded olid seotud tarbijate käitumise, vajaduste ja motivatsiooni ning kommunikatsiooni kampaaniate eel- ja järeluuringutega. 2012. aastast alanud töösuhe Tallinna Ülikooliga andis tõuke ja võimalused täiendada end akadeemilise uurimistöö valdkonnas. Nii võib öelda, et uuringu meetodite ja metoodikate valdkonnas on tema akadeemilised teadmised ja praktilised oskused suurpärases tasakaalus. 

Täna õpetab Esta Kaal Tallinna Ülikoolis kommunikatsiooni uuringute meetodeid ja metodoloogiaid, juhendab tudengite lõputöid ning interdistsiplinaarseid projekte. Lisaks õppetööle ülikoolis osaleb ta akadeemilistes uuringuprojektides, avaldab artikleid ning on jätkuvalt seotud rakendusuuringutega, olles uuringukonsultandiks avaliku sektori organisatsioonidele.

Esta Kaal ETISes


Maximilian Schich

Maximilian Schich ETISes 


Andres Karjus on Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur projektis CUDAN. Ta loeb nüüdismeedia magistrantidele kursuseid "Kultuuriandmete analüüs I ja II".

Loe tema osalusest nüüdismeedia õppekaval

Andres Karjus ETISes

 


Vejune Zemaityte on Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi kultuuriandmete analüüsi teadur.
Ta loeb õppekava jaoks kultuuriandmete analüüsi õppeaineid.

Vejune Zemaityte ETISes 

Vastuvõtt

VASTUVÕTUEKSAMITE OSAD

Meediauuringute suund

Uurimishuvi kirjeldus 30%, intervjuu 70%

Telesuund

Motivatsioonikiri 20%, loovülesanded 40%, vestlus 40%
 

MEEDIAUURINGUTE SUUND

Vastuvõtuintervjuul küsitlevad komisjoni liikmed kandidaati lähtudes talle seatud nõudmistest (bakalaureusekraad, inglise keele oskus) ja tema poolt esitatud dokumentidest (CV, uurimishuvi kirjeldus maksimaalselt 1000 sõna ulatuses). Vestlusel esitatavad küsimused jagunevad kolmeks:

  1. Täpsustavad küsimused kandidaadi CVs esitatud andmete kohta;
  2. eelmise punkti arutelust lähtuvad küsimused tema uurimishuvi kirjelduse kohta. Vestluse käigus hinnatakse kandidaadi kursisolekut trendidega Eesti poliitika-, kultuuri- ja meediamaastikul. Samuti küsitakse kandidaadilt kommentaare tema uurimishuvi kirjelduse kohta ja hinnatakse nende küsimuste abil tema motivatsiooni ja teadmiste piisavust õppida nüüdismeedia magistriõppes. 
  3. Et nüüdismeedia õppekava magistriõpe toimub osaliselt inglise keeles, selgitame ingliskeelsete küsimuste abil kandidaadi valmisolekut osalemaks ingliskeelses õppes. 

Vestlus kestab ca 10-15 minutit. 

Vastuvõtukomisjon teeb oma otsuse lähtudes uurimishuvi kirjeldusest (30%) ja intervjuust (70%). Komisjon kujundab lõpphinde lähtudes iga komisjoniliikme hinnangust kandidaadile. Kandidaate hinnatakse 100 punkti skaalal. 

TELESUUND

Koos kandideerimisavaldusega SAIS-is tuleb ühe PDF failina esitada:

  •  CV - peab muuhulgas sisaldama kandideerija äratuntavat portreefotot ja kokkuvõtet varasematest kokkupuudetest audiovisuaalse valdkonnaga (kui neid on) või meediaga üldisemalt. Kui on tehnilisi kogemusi (nt mõne montaažiprogrammi valdamine vms), siis tuleks täpsustada oskuste tase (algaja, edasijõudnu, professionaal).
     
  • MOTIVATSIOONIKIRI - pikkus maksimaalselt kaks A4 lehekülge. Tekst peaks andma vastuse, miks kandideerija soovib just televisiooni süvitsi õppida ja mida antud magistrikursusest eelkõige ootab. Kindlasti tuleks nimetada ja põhjendada, milline eriala enim huvi pakub - režissöör, toimetaja, produtsent või saatejuht-reporter (huvisid võib olla rohkem kui üks). Samuti võiks kaardistada žanrilised eelistused: lavastuslikud sarjad, uudistesaated, meelelahutus, uuriv teleajakirjandus, otseülekanded vms. Lisaks võiks kiri sisaldada üldist eneseanalüüsi ja anda ülevaate erievatest oskustest, huvidest ning harrastustest. Kuna televisiooni magistriõpe - nagu ka tegelik teletöö - on intensiivne ja aeganõudev, siis tasub peatuda teemal, kuidas see kandideerija üldise elukorraldusega haakub.

Motivatsioonikirja põhjal hindavad komisjoniliikmed kandideerija eeldusi televisiooni magistriõppes osalemiseks. Lisaks pööratakse tähelepanu teksti väljendusrikkusele, mõtteselgusele ja omanäolisusele, aga ka kandideerija üldisele silmaringile - nii audiovisuaalses valdkonnas kui laiemaltki.
 

VASTUVÕTUEKSAM koosneb kahest voorust: loovülesannetest ja vestlusest. Teise ehk vestlusvooru pääsevad edasi motivatsioonikirja ja loovülesannete kokkuvõttes moodustunud pingerea 25 enim punkte kogunud kandidaati.

  •  LOOVÜLESANDED avalikustatakse 2. juulil kell 10.00 toimuvas infotunnis. Tegemist on koduste ülesannetega, mille veebis esitamise tähtaeg on järgmisel päeval, 3. juulil kell 14.00.

    Loovülesannetes hindavad komisjoniliikmed nii kandideerija mõtlemise originaalsust kui ka võimet lühikese etteantud aja jooksul põneva tulemuseni jõuda. Kuna nende ülesannete täitmine ei eelda spetsiifilisi oskusi, vahendeid ega eelteadmisi, saab komisjon kõiki töid võrdsetel alustel hinnata.

  • VESTLUSVOORU pääseb 25 motivatsioonikirja ja loovülesannete kokkuvõttes enim punkte kogunud kandidaati.

    Vestluse käigus puudutavad komisjoniliikmed erinevaid küsimusi, mis aitavad kandidaati paremini tundma õppida. Hinnatakse motiveeritust, suhtlusoskust, silmaringi ja paljusid muid sarnaseid kvaliteete. Kaalutakse kandideerija eeldusi teda huvitavaks erialaks (režissöör, toimetaja, produtsent või saatejuht-reporter). Kuna televisioon on äärmiselt kollektiivne tegevusvaldkond, siis pööratakse tähelepanu ka magistriõppesse soovija koostöövõimekusele.

Sisseastumise üldine ajakava 2024

Vastuvõtueksamite aeg ja koht

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Nüüdismeedia magistriõpe annab vajalikud teadmised, oskused ja kogemused selleks, et töötada meediatööstuses analüütiku või strateegina; samuti oskused tegemaks professionaalset loometööd mistahes meediaga seotud erialal, mh ka teletootmises, produktsioonifirmas, trükimeedias või online portaalis. Samuti loodame magistriõppe lõpetajatest ka järelkasvu selle valdkonna arendamisel ülikoolis, seda nii õpetamisel kui ka doktoriõppes.

Edasiõppimisvõimalused

Edasiõppimisvõimalus on doktoriõppes Tallinna Ülikoolis või mujal maailmas.

Miks BFM?

Loe nüüdismeedia lõpetajate tagasisidet

 

  • BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega. 
  • BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt. 
  • Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas. 
  • BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest. 
  • BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
  • BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
  • Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
  • Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Nüüdismeedia õppekava tegutseb koostöös digitaalse kultuuri ja meedia innovatsiooni keskusega MEDIT. Õppekava on sisuliselt sidustatud Culture4D konverentsiga ja on oluliseks osaks Tallinna Ülikooli uues arengukavas digitaalse kultuuri fookusvaldkonna arendamisel ja elluviimisel.

Nüüdismeedia õppekavaga seotud parimad teadustööd avaldatakse ajakirjas Baltic Screen Media Review  ja kava õppejõud on aktiivselt kaasatud rahvusvahelises teaduskoostöö võrgustikus.

Võta ühendust!

Lina Žuravskaja

Õppenõustaja ja -spetsialist

PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn

Telefon+372 619 9564

Sarnased erialad

Ekraanimeedia ja innovatsioon

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Mitu ekraani sul on? Kas veedad nendega 12 tundi päevas nagu keskmine ameeriklane?  Miks see oluline on? Ekraanimeedia on suure osa maailma elanikkonna jaoks ülioluline informatsiooni, teadmiste ja meelelahutuse allikas, aina olulisemaks muutuv majandus-, ja kultuuriharu ent ka paljusid tervislikke, sotsiaalseid ja poliitilisi ärevusi koondav märksõna.  

Magistriõpe
Päevaõpe
2100
Vaata eriala