Nüüdismeedia eriala annab loomingulise enesekindluse

Tagasivaates: mis olid näiteks sinu ootused magistriõppele ja millist kasu lootsid õppimisest saada?

Ma lootsin saada nüüdismeedia erialalt kõige kaasaegsemaid ja innovaatilisemaid meediateadmisi. Kui ma 2018. aastal õppima läksin, olin juba veidi aega alustava ajakirjanikuna töötanud ning mulle tundus, et ajakirjandusväljaanded peaksid olema rohkem sotsiaalmeedias kajastatud. Vaatasin kui hästi olid näiteks BBC ja CNN oma lugudega Instagramis, kuid Eestis see veel nii ei olnud. Ja mul tekkisid küsimused – miks meie väljaanded rohkem sotsiaalmeediat ei kasuta? Ja sellepärast kirjutasin magistritöö sellest, kuidas Eesti kultuuriajakirjanikud oma töös sotsiaalmeediat ja Instagrami näevad.  BFM-i õppima minnes huvitas mind väga loojutustus sotsiaalmeedias ja võtsin selle oma isiklikuks fookuseks õppides.

Kas oskad nimetada niisuguseid põhimärksõnasid või teemasid, mis on õpingutest meelde jäänud?

Esimese asjana tuleb mul meelde selline lause: "Innovatsioon saab kesta maksimaalselt kaks aastat." Sellest rääkis minu mäletamist mööda Indrek Ibrus. Selle mõte on see, et kui teed midagi originaalset, näiteks meedias, siis sellel innovatsioonil on enamasti piiratud eluiga – tavaliselt kaks aastat. Kui see idee on edukas, siis tulevad teised juurde ja hakkavad konkurentsi pakkuma. See on meedias tegutsedes väga tähtis teadmine. Mõnikord mõtled, et teed midagi teistmoodi ja märkad peagi, et see innovaatiline idee on juba üsna tavaliseks muutunud. 

Nüüdismeedia eriala oli tegelikult üsna kaootiline, aga heas mõttes kaootiline. Mina õppisin ajakirjanduse ja meediakultuuri suunal. Natuke sain teadmisi ajakirjandusest, veidi sotsiaalmeediast, televisioonist, siis natuke meedia ajaloost ja meedia kultuurist. Minu jaoks oli väga oluline üks telekultuuri aine, kus lõime koos kursusega saateformaati. Ja tegime ka otsesaadet, mis oli väga lahe kogemus. See oli minu jaoks üks tähtsamaid aineid, sest olen ise video looja ning ka YouTube videoid tehes on hea teada saateformaadi loomise põhimõtteid. Samuti aitasid mind video loojana ajakirjanduse ained ning selline aine nagu “audiovisuaalne loojutustus”. Rääkisime loengutes loojutustamise põhimõtetest, mis oli minu jaoks väga praktiline, sest tegelen nüüd videotega.

Aga ma arvan, et nendest teadmistest veel tähtsam oli see, et kool andis mulle enesekindlust. Enesekindlust millegagi alustada ja oma ideed teoks teha. See silmaring erinevatest meediateadmistest tekitas mulle tunde, et äkki võin ma proovida midagi ise luua. Ma muutusin õpingute jooksul üsna loominguliseks. Tänaseks olen täielik loomehing.

Nüüd, aastal 2025, kui kooli lõpetamisest on möödunud juba viis aastat, on mul raske kõiki aineid täpselt meenutada, aga ma olen aina rohkem aru saanud, kui vajalik mulle BFM-is õppimine oli. Ma muutusin julgemaks, sest sain meedia toimimisest mingi tervikliku ülevaate. Veidi ajakirjandusest, veidi teletööst, veidi sotsiaalmeediast ning meedia minevikust ja potentsiaalsest tulevikust. Ma arvan, et magistriõppes mängib rolli ka see, et tudengid juba enam vähem teavad, mida nad pärast kooli teha tahavad. Ja kui sa juba tead, mis su suund on, siis kuuled loengutes just neid sulle vajaminevaid lauseid. Paned eriliselt tähele just oma unistuste valdkonna teadmisi.

Kas õppekava praktiline pool oli edukas või oleks seal võinud olla midagi teistmoodi?

Mina õppisin ajakirjanduse ja meediakultuuri suunal ja meil oli päris palju teooriat. Esseede kirjutamist oli küll ja need mulle meeldisid. Ja mulle meeldis see, et esseede eest sain ma mõnel korral väga põhjaliku tagasiside. Ma olen kuulnud, et vahel ei saa õpilased esseede kohta üldse tagasisidet, aga ma mäletan, et minule andsid õppejõud head tagasisidet, mis oli põhjalik ja mind edasiviiv. Ja see muutis mu julgemaks kirjutajaks hiljem. Usun, et sellise detailsema tagasiside saamine on teinud minust parema kirjutaja ja loojutustaja. Nüüdismeedia erialal oli ka tele suund ja see oli väga praktiline. Kuna ka meil, kes me õppisime ajakirjanduse suunal, oli tele aineid (ühiselt kogu kursusega), siis see pool oli kõikide jaoks väga praktiline. Ja saime ikka filmida ja oma ideed teoks teha.

Natukene juba sellest rääkisime, aga kuivõrd on Nüüdismeedia magistriõpe aidanud kaasa ka sinu edasisele töökarjäärile?

Kõige tähtsam asi, mida BFM mulle andis oli – enesekindlus millegi loomiseks. Kui sul on meediaalased unistused ja saad lõpuks magistrikraadi nüüdismeedia erialalt, siis see annab sulle ikka enesekindluse. Pärast seda, olen ma kõik oma loomingulised ideed teoks teinud ja teen seda ka edaspidi. Minu enda suund on hetkel YouTube. Mulle meeldib väga videoid luua ja audiovisuaalne loojutustus on minu suurim kirg. Samuti olen pärast kooli teinud ajakirjanikutööd, aga nüüd soovin panna kogu oma energia ikkagi videote loomisesse. Päris huvitav on ka see, et kirjutasin kooli ajal magistritöö sellest, kuidas ajakirjandus võiks olla rohkem Instagramis ning hiljem olengi seda ise teinud. Töötades väljaandes ning vastutades väljaande sotsiaalmeedia eest. Seega paar aastat pärast minu magistritööd olingi ise see ajakirjanik, kes Instagramis ajalehe lugusid kajastas. Ülikooli ajal uurisin seda kaugemalt, ega aimanud, et ise peagi sellesse rolli astun.

Mis on sinu arvates see lünk, mida Nüüdismeedia magistriõpe võiks või peaks tänasel tööturul katma?

Magistrandil võiks olla juba endal mingi nägemus, milliseid teadmisi ta vajab ja kuhu on tal plaan liikuda. Ja kui sa selle enda jaoks tudengina välja selgitad, võid sa ise oma õpinguid nii kujundada, et saad just need õiged teadmised, mida sul vaja läheb. Mina näiteks küsisin palju. Küsisingi neid asju, mida mul täna video loojana vaja läheb. Mõnikord küsisin ehk isegi teemaväliselt, aga mulle alati vastati ja nii sain ma kujundada endale sellise õppe, mis oli unikaalne mulle. Panin kõik vastused kirja ja sain niiöelda sellise ekstra spetsiifilise õppe, mille ise endale kujundasin. Õppejõud ju tahavad jagada õpilastele kõiksuguseid teadmisi valdkonnast. Nii et minu soovitus kõikidele tudengitele on see, et küsige julgelt! Ja tegelikult mulle meeldib tagantjärele vaadates ka see, et ma saingi veidi teadmisi ajakirjandusest, veidi telest, kommunikatsioonist, sotsiaalmeediast ja turundusest. Ma julgen nendes valdkondades täna igasuguseid ideid ellu viia. Enne kooli poleks ma kindlasti julgenud.

Kellele soovitaksid nüüdismeedia magistriprogrammi?

Soovitan nüüdismeedia magistriõpet kindlasti nendele inimestele, kes tahavad lugusid jutustada. Kellele meeldib audiovisuaalne loojutustus või ka kirjalik loojutustus. Nüüdisõppe õppekavast saad ülevaate kuidas meedia toimib. Ja kuidas need erinevad meediamajad ja loojutustuse viisid võivad rääkida isegi sama keelt. Kui palju sarnasusi on tegelikult näiteks telel, sotsiaalmeedial ja veebiajakirjandusel. Vähemalt mina hakkasin nagu mingit terviklikkust märkama erinevate meediakarjääride ja meedia suundade vahel. Ja ma arvan, et kui loojutustaja, tegutseb ta siis ajakirjanduses või teles või sotsiaalmeedias, teab seda süsteemi ehk meedia olemust – võib ta teha ükskõik mida.