Doktoritöö: Eesti filmitööstus vajab teadlikumat ja publikukesksemat lähenemist

Värske teadustöö rõhutab, et publiku mõistmine on siiski võtmetähtsusega. “Eesti filmitööstus saab kasvada, kui auditooriumiga suhestutakse teaduspõhiselt ja järjepidevalt,” ütleb Sten Kauber, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi doktorant. „See aitab teha targemaid otsuseid ning hoida Eesti filmikultuuri mitmekesise, tähendusliku ja elujõulisena.”

Kuidas suhestuvad filmivaatajad ja -tegijad?

Doktoritöö analüüsib Eesti filmituru näitel, kuidas vaatajate ootused ja filmivaldkonna professionaalide tegevused üksteist mõjutavad. „Uurisin, kuidas erinevad filmitööstuse osapooled – sh produtsendid, levitajad ja kinode juhid – oma publikut mõtestavad ja mida nad nendest arusaamadest lähtudes teevad,“ selgitab Kauber.

Tulemused näitavad, et Eesti filmiprofessionaalide lähenemine publikule on sageli intuitiivne ja killustatud. Produtsendid lähtuvad peamiselt isiklikust kogemusest või kõhutundest ning levitajad teevad otsuseid liiga suurte üldistuste põhjal. „Kokkuvõttes tähendab see, et publiku tegelikke vajadusi ja ootusi mõistetakse piiratud moel,“ näeb doktorant murekohti.

Uurimus põhineb mitmekesistel meetoditel:

- 415 kinokülastaja küsitlus,

- 25 süvaintervjuud filmivaldkonna professionaalidega,

- 21 osalejaga fookusgrupi arutelu,

- valdkonna poliitikadokumentide analüüs.

Publik ja filmitegijad loovad väärtust koos

Töö keskmes on mõisted “kujutletud lubavused” ja “väärtuse koosloome”. Esimene kirjeldab, kuidas nii filmitegijad kui ka vaatajad kujutavad ette, mida film kogemusena vaatajale pakub, ning kuidas need “kujutletud lubavused” omakorda nii vaatajate tarbimispraktikaid kui ka filmitegijate publikule suunatud tegevusi mõjutavad. Teine mõiste osundab, et filmi väärtus ei teki ainult loojate töö tulemusena, vaid sünnib koostöös vaatajatega. „Publik ei ole pelgalt tarbija. Iga vaataja annab panuse filmi kultuurilisele mõjule ja kultuurilisele tähendusele. Selle koosloodava väärtuse mõistmine aitab filmitegijatel paremini oma publikuga dialoogi pidada ja filmikultuuri arengusse panustada,” põhjendab Kauber.

„Kui vaatajatega luuakse teadlikum dialoog, saaks Eesti film paremini peegeldada ühiskonna mitmekesisust ning panustada ühise kultuuriruumi arengusse,“ näeb Kauber võimalusi. Selle saavutamiseks soovitab ta filmitööstusel pöörata senisest enam tähelepanu publiku tagasisidele: koguda ja analüüsida järjepidevalt publikuandmeid, kaasata vaatajaid varases loomefaasis ja kavandada iga filmi puhul läbimõeldud mitmekülgsele väärtusloomele tuginev publikustrateegia. Nii tekib tugevam side filmi ja vaataja vahel ning parem eeldus kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku mõju kasvuks.

Uued teadmised on ühiskondlikult olulised

Töö tulemused on väärtuslikud nii filmitootjatele kui ka kultuuripoliitika kujundajatele. Kauberi soovitus on, et andmepõhine lähenemine auditooriumile ning teadlik publikusuhe oleksid lahutamatud filmide rahastus- ja arendusprotsesside osad. „See on ühiskondlikult oluline, sest tagab, et riiklikud meetmed toetavad rikkalikumat vaatajakogemust ja enamat avalikku väärtust loovaid projekte,“ võtab Sten Kauber kokku kõige olulisema.

 

Doktoritöö kaitsmine

Sten Kauber on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi doktorant. Tema doktoritöö teema on "Eesti filmipublik – mitmetasandiline lähenemine praktikate kujundamisele" ("Estonian Film Audience – A Multidimensional Approach to Shaping of Practices").
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 3. detsembril 2025 algusega kell 12.00 Tallinna Ülikooli saalis M648.
Kaitsmist saab kuulata ning kraaditaotlejale küsimusi esitada ka Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendajad on Indrek Ibrus, Tallinna Ülikooli professor ja Ulrike Rohn, Tallinna Ülikooli professor.
Oponendid on Bridgette Wessels, Glasgowi Ülikooli professor ja Philippe Meers, Antwerpi Ülikooli professor.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.