Kunstiõpetajate õppetunnid: pandeemiaaegsetest veebiõppe kogemustest said õpetamismustrid
Kui kunstitunnid COVID-19 pandeemia ajal veebi kolisid, pidid õpetajad leidma viise, kuidas praktilist õppeainet ekraani vahendusel õpetada. Antonina Korepanova uuris, millised lahendused õpetajate kogemuse põhjal hästi toimisid, ning koondas need õpetamismustriteks.
Veebipõhist kunstiõpet peeti koroonapandeemia ajal ateljeeõppe kehvaks asenduseks. Tegelikult said kunstiõpetajad koolide sulgemiste ajal aga palju vajalikke teadmisi, et kunsti tulemuslikult ka läbi arvutiekraani õpetada. Lahendused, mis aitasid õpetajatel kaugtööga seotud raskustega toime tulla, jäid enamasti aga iga õpetaja enda teada. Antonina Korepanova teadustöö aitab kaasa, et headest praktikatest veebiteel kunstitundi anda saaks kasu rohkem kunstiõpetajaid.
Lahendused õpetamisprobleemidele
Uurimuse käigus intervjueeris Korepanova 24 ülikooli kunstiõpetajat Ameerika Ühendriikidest, Euroopast ja Hiinast. Kõik olid õpetanud nii kontaktõppes kui ka veebis. Lisaks korraldas ta seitsme õpetajaga rühmaarutelu generatiivse tehisintellekti teemal ja võrdles tulemusi 48 avaldatud uurimusega.
Korepanova uurimus tõi esile 15 probleemi, millega kunstiõpetajad veebis kokku puutuvad ning jagas need kuude kategooriasse. Osa probleeme on omased visuaalkunstile ja vajavad eraldi lahendusi. Õpetajad kasutasid nende probleemidega toimetulekuks kolme peamist strateegiat, millest igaühe juurde kuulub oma õpetamismustrite kogum. Iga õpetamismuster kirjeldab lühidalt õpetamisprobleemi ja lahendusi, mis õpetajate kogemuse põhjal toimisid. „Kui tuua paralleel kokandusega, siis õpetamismuster on nagu retsept,“ selgitab Korepanova. Doktoritöös käsitletakse nii veebipõhisele õpetamisele ja kunstile omaseid mustreid kui ka neid, milles kasutatakse tehisintellekti pilditööriistu.
Disainmõtlemisest üksi ei piisa
Disainmõtlemist ehk loomevaldkondades levinud probleemilahendusviisi peetakse sageli kunstiõpetuse aluseks. Uuring näitab aga, et see hõlmab vaid osa õpetajatööst.
„Kunstiõpetajad ei aita õpilastel üksnes ideid luua ja esemeid valmistada. Nad panustavad ka õpilaste isikliku ja tööalase arengu toetamisse,“ ütleb Antonina Korepanova. Seetõttu seostab doktoritöö õpetamismustrid õpieesmärkidega, mida õpetajad soovivad saavutada. See aitab valida konkreetse tunni jaoks sobiva lähenemisviisi.
Veebitööriista prototüüp kogemuste jagamiseks
Doktoritöö näitab, et veebipõhise kunstiõpetusega kaasnevad spetsiifilised, kuid lahendatavad probleemid. Et õpetajad saaksid kogemusi vahetada, lõi Korepanova avatud veebitööriista prototüübi, mis esitab õpetamismustreid andmete visualiseerimise abil. Peale veebitundide sobivad paljud lahendused ka klassiruumis kasutamiseks.
Doktoritöö kaitsmine
Antonina Korepanova kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis 13. oktoobril 2026.
Tema doktoritöö teema on „Õpetamismustrid digivahendatud kunstikoolis“ (Teaching Patterns in a Digitally Mediated Art School).
Doktoritöö juhendajad on Kai Pata, Tallinna Ülikooli täiskasvanuhariduse ja mitteformaalõppe professor ja Maximilian Günther Schich, Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi professor.
Oponendid on Juuso Tervo, Aalto Ülikooli dotsent ja Maka Eradze, L'Aquila Ülikooli dotsent.
Tutvu doktoritööga TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
