Doktoritöö: tõhusaks digitaalseks tervisesekkumiseks ei piisa vaid rakenduse loomisest
Toimiva terviseäpi tegemiseks peavad disainerid mõistma, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad ning mismoodi nende keskkond valikuid mõjutab. Farhat-ul-Ain töötas doktoritöös välja meetodi, mis lõimib käitumisteaduse süsteemselt disainiprotsessi.
Digitaalsed tervisesekkumised, mis aitavad inimestel päriselt omaks võtta tervislikumaid harjumusi, eeldavad enamat kui pelgalt rakenduse või kasutajaliidese loomine.
Toimiva terviseäpi tegemiseks peavad disainerid mõistma, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad ning mismoodi nende keskkond valikuid mõjutab.
Väljakutse peitub selles, et disaineritel on sageli piiratud teadmised käitumise muutmise teooriatest ja praktikast. Neil puuduvad ka sobivad tööriistad ja struktureeritud lähenemisviisid nende teadmiste kogumiseks ja rakendamiseks. Samuti puuduvad juhised, kuidas kasutada käitumismuutuste tehnikaid rakendustes, mille eesmärk on muuta inimeste tervisekäitumist.
Selle probleemi lahendamiseks töötas Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Farhat-ul-Ain oma doktoritöös välja meetodi, mis lõimib käitumisteaduse süsteemselt disainiprotsessi, et rakendada tõhusaid käitumismuutuste tehnikaid.
Struktureeritud lähenemisviis disaineritele
Uuringus selgus, et populaarsed interaktsioonidisaini meetodid, nagu vestlused, fookusrühmade uurimine ja tüüpkasutajate väljaselgitamine, ei võimalda teha kindlaks käitumisega seotud vajadusi, takistusi ja motivatsiooni. Sellest lähtudes pakub Farhat-ul-Ain doktoritöös välja digitaalsed käitumise muutmise sekkumised (Digital Behaviour Change Interventions - DHBC) kui tööriistakomplekti.
„DHBC tööriistakomplekt sisaldab praktilisi töövahendeid: teooriapõhiseid kasutajauuringu juhendeid, käitumisele keskendunud inimtüüpide kirjeldusi ja disainimustrite kogumikku käitumismuutuste meetodite rakendamiseks,“ selgitab Farhat-ul-Ain.
Teooriast praktikasse
Mõistmaks, kas DHBC tööriistakomplekt ka toimib, analüüsiti juhtumiuuringuid ja paluti ekspertide hinnanguid tööriistakomplektile – eesmärgiga hinnata DHBC töövahendi võimet aidata disaineritel mõista kasutajate käitumist ning rakendada neid teadmisi disainiprotsessis. Tulemused näitasid, et DHBC tööriistakomplekt aitab disaineritel paremini mõista kasutajate vajadusi ja rakendada neid teadmisi kogu disainiprotsessi vältel, et arendada tõenduspõhiselt toimivaid digitaalseid tervisesekkumisi. Samuti leiti, et välja töötatud meetod toetab ka disainereid, kellel puudub otsene koostöö käitumisteadlastega.
Rakenduslik väärtus
Farhat-ul-Aini teadustöö tulemusel valminud töövahend pakub disaineritele praktilist tuge, tugevdab käitumisteaduse ja disaini lõimumist ning aitab kaasa selliste tervisekäitumise digitehnoloogiate loomisele, mis on tõenduspõhised, kasutajakesksed ja toetavad paremini kasutajate käitumise muutumist.
Doktoritöö kaitsmine
Farhat-ul-Ain on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant.
Tema doktoritöö teema on „Sekkumise ja interaktsioonidisaini ühendamine digitaalse tervisekäitumise muutmise tööriistakomplekti kaudu“ ("Bringing Together Intervention and Interaction Design with the Digital Health Behaviour Change Toolkit").
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 4. veebruaril 2026 kell 12.00 Tallinna Ülikooli saalis M648. Kaitsmist saab jälgida ja kraaditaotlejale küsimusi esitada ka Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendaja on Vladimir Tomberg, Tallinna Ülikooli interaktsioonidisaini dotsent.
Oponendid on Kenn Konstabel, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Marta Kristín Lárusdóttir, Reykjaviki Ülikooli professor.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
