Kuidas hoida tervise- ja sotsiaalvaldkonna töötajaid kasvava surve all
EUSBSR Annual Forum 2026 keskendus Tallinnas suuresti vastupanuvõimele julgeoleku, kaitse ja taristu vaates. Poliitikavaldkonna Health koordinaatori – Northern Dimension Partnership in Public Health and Social Well-being – korraldatud sessioon tõi aga fookusesse veelgi fundamentaalsema küsimuse: inimesed, tänu kellele süsteemid toimivad. Sessioon „Caring For Those Who Care For Us“ pööras tähelepanu tervise- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele ning SAFE projektile. Samal ajal oli foorumi südames, Networking Village’i alal, tunda elavat huvi SAFE projekti vastu: kogu projektimeeskond tutvustas osalejatele algatust põhjalikumalt ning lõi uusi kontakte, et viia projekti sõnumeid uute partnerite ja sihtrühmadeni.
Euroopa Liitu ähvardab 2030. aastaks ligi miljoni tervise- ja hooldusvaldkonna töötaja puudujääk, samal ajal kui teenuste vajadus kasvab. Valdkonna tööjõud vananeb ning vaimse tervise näitajad osutavad püsivale pingeseisundile: iga kolmas spetsialist on teatanud ärevuse või depressiooni sümptomitest. See ei ole tööjõud, kes valmistub kriisiks, vaid tööjõud, kes tegutseb juba praegu pideva surve all.
Heini Maisala-McDonnell Metropolia ülikoolist Soomes ja Krista Mulenok Kuldsest Liigast astuvad üles sessioonil „Hoolides neist, kes hoolitsevad meie eest“ EUSBSR Annual Forum 2026 raames.
„Just inimesed hoiavad meie ühiskondi iga päev toimimas, eriti kriiside ajal. Lihtsalt öeldes: ilma füüsiliselt ja vaimselt tervete inimesteta ei ole meil vastupanuvõimelist tööjõudu, vastupanuvõimelisi teenuseid ega lõpuks ka vastupanuvõimelisi ühiskondi,“ ütles NDPHS sekretariaadi ja poliitikavaldkonna Health esindaja Ülla-Karin Nurm oma avasõnades. Rääkides vastupanuvõimest Läänemere piirkonnas, rõhutas ta, et selle keskmes on inimesed. Nii nihkus tähelepanu tavapäraselt „kõvalt“ julgeolekukäsitluselt – kriitiliselt taristult, varudelt ja tehniliselt valmisolekult – inimeste suutlikkusele ja heaolule. Positiivne on see, et paljusid eesliinitöötajate ees seisvaid raskusi on võimalik ennetada otsustava juhtimise, tugevama sotsiaalse toe, stabiilsete töötingimuste ja suurema tööalase autonoomia kaudu. Selle tööjõu toetamiseks ja hoidmiseks veab poliitikavaldkond Health mitut algatust, sealhulgas SAFE projekti vananevate töötajate hoidmiseks, EPIC projekti kriisivalmiduse tugevdamiseks ning BSR Mental Health Platformi.
Sessiooni modereeris Karolina Mackiewicz NDPHS sekretariaadist ja poliitikavaldkonnast Health. Arutelu seadis kahtluse alla arusaama, et vastupanuvõimet saab oodata üksnes indiviididelt. Karolinska Institutet’i esindaja Mairi Savage käsitles vastupanuvõimet mitmetasandilise suutlikkusena, mida kujundavad lisaks inimese isiklikule vastupidavusele ka meeskonnad, organisatsioonid ja süsteemid. Tema Apollo 2028 projektide raames tehtud uurimistöö tõi esile, et juhtimisel ja meeskonnakliimal on vastupanuvõimele suurem mõju kui töökoormusel endal. Hästi toimivates meeskondades suudavad inimesed taastuda ja kohaneda. Kui juhtimine puudub või töökeskkond on toksiline, hakkab vastupanuvõime vähenema sõltumata välistest tingimustest.
Tallinna Tehnikaülikooli esindaja Karin Reinhold tõi teema kriisijuhtimise konteksti, kus otsuseid tuleb teha ebakindluse, väärinfo ja ajasurve tingimustes. Sellistes olukordades ei oota töötajad juhtidelt täiuslikkust, vaid selgust, ausust ja kohalolu. Juhtimine ei tähenda siis niivõrd kontrolli, kuivõrd usalduse loomist. Oluline on, et seda usaldust ei saa üles ehitada kriisi ajal – see peab olema loodud varem ning sellest sõltub, kuidas meeskonnad surve kasvades reageerivad.
Seejärel liikus fookus sellele, milline näeb vastupanuvõime välja praktikas. Julia Mnichi töö Poola riikliku tuletõrjeteenistusega käsitleb psühholoogilist vastupanuvõimet omamoodi taristuna – millegina, mida tuleb treenida, süsteemselt juurutada ja järjepidevalt hoida. Tema lähenemine ühendab vahetu toe, pideva vaimse tervise koolituse ja sündmuskohal pakutava psühholoogilise stabiliseerimise. Nii käsitletakse vastupanuvõimet kui füsioloogilist suutlikkust, mida on võimalik aja jooksul arendada.
Peep Peterson Kuldsest Liigast astub üles sessioonil „Hoolides neist, kes hoolitsevad meie eest“.
SAFE projekt EUSBSR Annual Forum 2026 koostöö- ja suhtlusalal Tallinnas.
Ukraina kogemustest lähtuvad Elena Bondari tähelepanekud ettevõttest Well-being Company kinnitasid sama nihet: vastupanuvõime ei ole üksnes mõiste, vaid konkreetne organisatsiooniline võimekus. Püsiva häirituse tingimustes tegutsevate organisatsioonide kogemus näitab, et kriisiplaanid üksi ei määra tulemusi. Oluline on see, kas organisatsioonidel on olemas otsustusstruktuurid, kommunikatsioonisüsteemid ja tugimehhanismid, mis toimivad ka tugeva surve all. Üks keskne järeldus oli, et enamik läbikukkumisi ei toimu kriisi alguses, vaid hiljem – siis, kui kurnatus süveneb ja organisatsioon ei suuda enam oma reageerimisvõimet säilitada.
Läänemere piirkond seisab silmitsi mitme samaaegse riskiga, alates geopoliitilistest pingetest kuni taristu haavatavuseni. Samas on organisatsioonide valmisolek, eriti selle inimlik mõõde, arenenud ebaühtlaselt. Poliitikavaldkonna Health sessioonist jäi kõlama mõtteviisi muutus: vastupanuvõimet ei tuleks käsitleda abstraktse eesmärgina, vaid millegina, mida tuleb teadlikult kujundada, harjutada ja aja jooksul hoida. Just seda püüab teha ka SAFE projekt, aidates organisatsioonidel kujundada kaasavaid ja easõbralikke töökeskkondi, mis toetavad eri vanuses töötajate heaolu, osalemist ja kestlikku tööelu.