Doktoritöö: Koolieeliku akadeemiliste oskuste toetamisel on kõige olulisem vanemate koostöö lasteaiaga

Viieaastaste laste akadeemilisi oskusi uurides selgus, et vanemate uskumused ja koostöö lasteaiaga on viieaastaste laste akadeemiliste oskuste toetamisel olulisemad kui rohked vanemate kodused tegevused. 

Kasvatusteadustedoktori Anne-Mai Meesaku läbi viidud uuringus osales üle 500 viieaastase lapse ja 300 lapsevanema. Uuringu käigus hinnati laste kognitiivseid protsesse (s.t tähelepanu ja taju, töömälu, mõtlemist) ning õpi-, keele- ja matemaatikaoskusi individuaalselt tahvelarvutis lapse arengu hindamise e-vahendiga (LAHE). Samal ajal vastasid lapsevanemad küsimustikule oma uskumuste, ootuste, lasteaiaga koostöö ja koduste tegevuste kohta.

Et veenduda hindamisvahendi sobivuses laste varajaste oskuste hindamiseks, võrreldi laste tulemusi ka õpetajate hinnangutega samadele valdkondadele. Selgus, et õpetajate hinnangud ja laste tegelikud tulemused suuresti ühtisid. Erandiks olid õpioskused, mida õpetajatel võib olla keerulisem hinnata, kuna need põhinesid laste endi hinnangutel oma huvi, tajutud võimekuse ja enesekindluse kohta.

Tulemused näitasid, et ehkki laste varajased kognitiivsed, õpi-, keele- ja matemaatikaoskused on omavahel seotud, saab neid ka eristada ja eraldi hinnata. Laste akadeemilisi oskusi ennustasid oluliselt nende endi kognitiivsed protsessid ja õpioskused. Kuigi tüdrukute tulemused olid mõnevõrra paremad keeleoskuses ning venekeelsed lapsed saavutasid veidi kõrgemaid tulemusi õpioskustes, olid Eesti viieaastaste laste oskused üsna sarnased.

Vanemate uskumused ja käitumine

Kõige kõnekam, mis uuringus välja tuli, puudutab vanemate uskumust oma laste kohta. Selgus, et vanemad, kes tajusid, et nende lastel on kognitiivseid raskusi, tegid kodus kõige vähem ühiseid lapse oskusi toetavaid tegevusi. See tähendab, et lapsed, kes kõige enam tuge vajasid, said seda kodus kõige vähem. Samas ei sõltunud koduste tegevuste rohkus vanemate haridustasemest.

Uuring tõi veel välja huvitava seose. Ehkki vanemate kõrgemad ootused laste kooliks vajalikele oskustele olid seotud sagedasemate koduste tegevustega, ei olnud vanemate ootused ega ka kodused tegevused seotud laste tegelike tulemustega keeles ja matemaatikas. Selle asemel osutus oluliseks hoopis vanemate aktiivne osalemine lasteaiategevustes. See toetas nii laste akadeemilisi oskusi kui ka soodustas vanemaid kodus lapsega ühistesse tegevustesse rohkem panustama.

Mida tulemused tähendavad?

Tulemused viitavad, et Eesti alusharidusel on laste varajaste oskuste toetamisel oluline roll. Kuna enamik viieaastastest lastest käib Eestis lasteaias, kus õppe- ja kasvatustegevused on mängulised ja tuginevad riiklikule õppekavale, võivad erinevate koduste võimalustega lapsed tänu lasteaiale saavutada sarnaseid akadeemilisi tulemusi. See kinnitab Eesti alushariduse võrdsust ja kvaliteeti.

Ühiskondlikult kõige olulisemana toob teadustöö esile kaks järeldust, mis aitavad tagada lapse terviklikku arengut. Esiteks on tähtis toetada vanemaid laste tugevuste ja nõrkuste teadvustamisel, et vanemad oskaksid laste varajast õppimist paremini toetada. Teiseks tuleks vanemaid aktiivselt kaasata lasteaia tegevustesse. Seega teadustöö kinnitab, et lapse arengut toetab kõige paremini just kodu ja lasteaia tugev koostöö. 

 

Doktoritöö kaitsmine

Anne-Mai Meesak kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis 3. juunil 2026. Tema doktoritöö teema on „Laste varajaste akadeemiliste oskuste, vanemate uskumuste ja käitumise vahelised seosed“ („The Underlying Relations between Children’s Early Academic Skills, Parental Beliefs, and Behaviours“).

Doktoritöö juhendajad on Eve Kikas, Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia teenekas professor, Dimitri Löchner, Tartu Ülikooli külalisteadur ja Tiia Õun, Tallinna Ülikooli dotsent.
Oponendid on Eleni Vasilaki, Kreeta Ülikooli professor ja Jenni Salminen, Jyväskylä Ülikooli vanemlektor.

Doktoritööd saab lugeda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.