Riiete ületarbimine ja selle mõju
Tänapäeval on väga sage kuulda inimesi lausumas “mul ei ole mitte midagi selga panna”, kuigi riidekapp on ääreni täis. Garderoobi enamuse moodustavad aga tihtipeale emotsiooniostud, sooduspakkumised või erinevate trendide rõivaesemed, mida kantakse vaid paar korda või unustatakse üldse nende olemasolu ära.
Sellist tarbimisviisi toetab kiirmoetööstus, mis väljastab pea iga nädal uue kollektsiooni rõivaid, kuigi eelmisel sajandil oli ette nähtud vaid kaks. Näiteks ultrakiirmoebränd Shein lisab oma veebilehele igapäevaselt 2000-10 000 uut eset tulenevalt mikrotrendidest sotsiaalmeedias. Vajadus uue järele on ju nii suur!
Reaalsuses on tarbimiskultuuril negatiivne mõju nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Riidekappi ruumi tegemiseks visatakse esemed ära ja ostetakse uus asemele, lootes, et uus on parem. Nii jõuavad isegi täiesti terved rõivad tekstiilijäätmetena prügimägedele, kus ei ole võimalik neid enam sorteerida nende rohkuse või puuduvate ressursside pärast. Sellest tulenevalt on tekstiilijäätmed kuhjunud kolmandatesse riikidesse, nagu Ghana, mis põhjustavad suurt õhu- ja veereostust. Samuti ei saa mainimata jätta eluohtlikke töötingimusi, millega kiirmoe rõivaid igapäevaselt valmistavad töölised silmitsi seisavad – pikad pausideta tööpäevad, kaitseriietuse puudumine kemikaalidega töötades, ohtlikud masinad ja palavad ruumid. Seega, visates vana ära, kuna siis ei ole see enam inimese enda probleem, ja ostes uus asemele, eiratakse probleemi tuuma – harjumust üle tarbida.
Teadlikkus algab esimesest sammust – osata öelda “EI” harjumusele osta emotsiooni pealt või allahindluste ja trendide pärast. See ei käi nipsust, vaid see on iseenda tundma õppimise teekond läbi katsetamise. Selleks on teise ringi poed ideaalsed, kuna valik on seal palju mitmekesisem, aga see ei tulene aktuaalsetest trendidest. Teise ringi poed ja üritused on kohad, kus on võimalik leida midagi ainulaadset ning endale päriselt meeldivat, näiteks Riideringid, Humana, Uuskasutuskeskus, Teine Tiir, Basaar või veebipoed Vinted ja Yaga. Sama olulisel kohal on muidugi ka teadlikkus eseme koostisest ja selle mõjust. Kõige parem valik on aga väärtustada seda, mis sul juba olemas on ning seda täiustada oma käe järgi. Teadlikumalt tarbimine ei pea olema keeruline – võta üks samm korraga.
Samm Korraga on noorte algatus, mille eesmärk on edendada moe teadlikumat tarbimist. Tiim koosneb 14 erineva taustaga noorest. Lähtume arusaamast, et moetööstus toodab täna rohkem, kui maailm suudab kanda, ning tarbijal on oma ostuotsustega oluline roll. Teadlik valik tähendab muu hulgas vastutustundlikult tegutsevate brändide toetamist ning võimalusel teise ringi toodete eelistamist uutele.
Me ei räägi ainult probleemist, vaid jagame ka lahendusi – eelkõige sotsiaalmeedias @sammkorraga nime all. Hoia kindlasti meie tegemistel silm peal – palju põnevaid üritusi on tulemas!
Viited:
Laube, K., Kliimaministeerium (2024). Värske uuring pakub lahendusi tekstiilijäätmete ringlussevõtuks. https://kliimaministeerium.ee/uudised/varske-uuring-pakub-lahendusi-tekstiilijaatmete-ringlussevotuks
Mäekivi, M., ERR (2025). Jäätmekätileja tekstiilijäätmetest: visake need parem kohe olmeprügisse. https://www.err.ee/1609671212/jaatmekaitleja-tekstiilijaatmetest-visake-need-parem-kohe-olmeprugisse
USB Certification (2026). Textile Exchange Publishes Materials Market Report 2026: Global Fibre Production Hits a Record 139 Million Tonnes. https://usbcertification.com/textile-exchange-publishes-materials-market-report-2026-global-fibre-production-hits-a-record-139-million-tonnes/
