Reeda Tuula-Fjodorov: Kas aktiivne puhkus tuleb looduse arvelt?

Reeda Tuula-Fjodorov on loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant-nooremteadur. Vastates küsimustele avab ta doktorantuuri astumise tagamaid ja seda, mis innustab teda teadustööd tegema.

 

Reeda lõpetab laused

Astusin doktorantuuri, sest … see oli mulle oluline enesearenguks ja loomulik samm, kuna olin juba pikalt ülikoolis töötanud. Sel kevadel täitus mul Tallinna Ülikoolis 20 aastat, olen rekreatsioonikorralduse lektor ja õppekava juht. Teisalt tundus mõistlik leida oma rekreatsiooniloengutes käsitletavate teemade seast üks kitsam suund, millele keskenduda, ning seda teaduspõhisemalt ja põhjalikumalt avada. Oli ka kolmas väga praktiline aspekt: kvalifikatsiooni tõstmisega kaasneb veidi toekam tasu.

Oma uurimisteemal tahan kõige rohkem teada saada, kuidas … on võimalik looduskeskkonnas liikumist (teaduspõhiselt esile tõstetud tervisekasu nimel) sel moel korraldada, et nii harrastajate kogemus kui ka mõju loodusele oleks positiivne.

Loodan, et tänu mu uurimistööle … tekib nii mõnelgi selgem arusaam, kuivõrd erinevalt mõistetakse, mis on loodus, ja kui isemoodi tõlgendatakse selle hoidmist. Eelkõige aga soovin, et mu töö aitaks inimestel aru saada, milliseid probleeme aktiivne vaba aja veetmine looduses keskkonnale põhjustab. Selles on suur vastuolu, sest looduses viibimine ja liikumine on oluline inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamisel.

Olen väga rõõmus, kui mu teadustöö suudaks luua mõtteviisi, et kui tehakse looduses vaba aja veetmise plaane, mõtleks igaüks kas või hetkeks, kuidas tema rajavalik või tegevus loodusele sobib.

Mul aitab doktoritööle keskenduda ja fookust hoida … väike uurimismeeskond, kellega mul on ühine missioon ja nägemus, kuidas teemat käsitleda ja kuidas meie panus teadusesse praktilisel viisil ühiskonda tagasi jõuab.

Kui tajun, et motivatsioon hakkab langema, siis … tuleb end ise piitsa ja prääniku abil nügida. Väga palju abi on teistest doktorantidest, kes on minuga samal teekonnal. Aeg-ajalt ikka turgutame teineteist.

Kõige viljakam tööaeg on mulle … hommikupoolne aeg. 

"Looduses sportimine ja vaba aja veetmine ei tohiks tulla looduse arvelt. Selle nimel teengi teadustööd." 

Kõige paremad mõtted tulevad … looduses liikudes ja pigem joostes radadel, mis on igapäevased ja hästi tuttavad. Rattaga sõites või suusatades mõtted väga ei liigu, sest liiga palju tähelepanu kulub ümbritsevale keskkonnale.

Doktorikraad on mulle oluline, sest … see näitab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Kogenumad teavad öelda, et doktorikraadiga on mõnd töist ülesannet lihtsam lahendada ja on rohkem võimalusi erialaselt edasi liikuda. Kuigi tegelikult on mulle kraadist tähtsamad teemad, millega tegelen.

Ma ei teadnud varem, et doktorantuuri … kohta on sedavõrd seinast seina kogemusi. Tegelikult on mõistlik keskenduda vaid oma uurimisteemale ja lähtuda endale püstitatud eesmärgist. 

Viimasel ajal on kasulik teadmine olnud see, et … ülemõtlemise ja liigse püüdlikkusega ei jõua palju kaugemale kui minule omasel viisil tööd tehes.

Ilma doktorantideta oleks maailmas … vähem optimistlikke ja helgeid inimesi, kes usuvad, et midagi saab meie elukorralduses päriselt paremaks muuta.

Lõputult võiksin lugeda … krimiromaane. 

Lõputult võiksin kuulata ... rokkmuusika klassikat.

Kui ma ei oleks see, kes olen täna, siis oleksin hoopis … matkajuht kuskil mägedes. Mul on alati olnud tõmme mägede poole ja liikuda koos sarnaste huvidega inimestega puhtas looduses on alati rõõm. 

Ma ei kujutaks enda elu ette ilma ... liikumiseta. Vahel tundub, nagu oleksin eelmises elus olnud rändrahva hõimu liige, ja see nügib mind alateadlikult siiani. Olen väga palju aega sõna otseses mõttes kuhugi teel. Ka kõik mu hobid on liikuva iseloomuga ja kindlasti loodusradadel.

Kui ma pole kaks päeva järjest välja liikuma saanud, siis muutun rahutuks. Ja väljas ei tähenda mulle rongijaamast jala tööle kõndimist. Teen sedagi, kuid see on pigem esmaabi, et saaksin pikal ja valdavalt arvutikesksel tööpäeval veidi liikuda.

Ma ei oska ... mängida mitte ühtegi muusikainstrumenti.

Ma pole kunagi aru saanud … sellest, miks inimene kulutab energiat ja närvirakke asjadele, mille üle tal pole vähimatki kontrolli.

Rõõmustan alati, kui ... lumi tuleb maha, kui päike tõuseb, kui lapsed on terved, kui keegi saab hea uudise, kui on olnud hea uni, kui olen saanud kedagi aidata, kui ettevõetud projekt õnnestub.