Enne inimest ei erinenud Põhja- ja Lõuna-Eesti metsad omavahel liigiliselt koosseisult. Kultuurtaimede ilmumisega maastikule muutuvad aga ka metsad Eestis eriilmelisteks. Lõuna-Eestis on rohkem kuuske, Põhja-Eestis mändi ja Lääne-Eestis kaske. Tallinna Ülikooli Ökoloogia instituudi juhi Mihkel Kanguri sõnul näemegi Eesti taimkattes tänapäevalgi jälgi protsessidest, mis said alguse 3000 aastat tagasi pronksi aja inimeste käe läbi, kellel olid kasutada väga algelised tööriistad.