Haldusosakonna tehnikaspetsialist Aavo Petrauts asus Tallinna Ülikooli tööle 1985. aastal laohoidjana. Toona õppis siin tema tänavune abikaasa ja sestap otsis ta siia lähedale töökohta. Kuna tehnika oli Aavot juba lapsest saati köitnud, seadiski ta ühel päeval sammud majandusosakonda ning uuris, ega seal talle tööd pakkuda ole. Tehnikaalasele tööle ta kohe ei saanud, kuid laohoidjaks küll

Olles mõned aastad laohoidjana töötanud, pöördus augustikuu viimastel päevadel tema poole 1. septembri aktuse korraldaja ning uuris, kas Aavo oleks nõus kogu aktuse helindamise endale peale võtma. Aavo võttis väljakutse vastu ning õppiski kogu toonase aula helisüsteemi selgeks kahe päevaga, sest just nii vähe oli sündmuseni jäänud. Et helindamine läks edukalt, pöörduti tema poole tehnikaalaste küsimustega edaspidi üha enam ning ei läinudki kaua, mil laohoidjast sai tehnikaspetsialist.

35 aastaga on palju muutunud

Aavo mäletab aega, mil kogu asutusel oli kasutada üks videoprojektor, mis kuvas seinale pisikese pildi ning mida oli näha vaid väga pimedas toas. Samuti ei olnud toona ka sellist uksesüsteemi, kus läbipääsuks piisaks kaardi viipamisest. Siis oli igal uksel oli oma võti ning valvur käis hommikuti majade välisuksi avamas ja õhtuti lukku keeramas. Peale võtmeid võeti kasutusele kaardilukud, mis töötasid magnetribaga kaartidega. Tähelepanelikum silm on ehk näinudki, et ka täna on mõnel uksel küljes toonased ribakaardi lugejad.
Tehnikaareng hakkas Aavo sõnul Tallinna Ülikoolis peale Mare hoone valmimisega. Siis soetati palju uusi aparatuure, mis olid täiesti uuel tasemel. Ülikool sai endale hulganisti juurde esitlustehnikat ning üle mindi uuele uksesüsteemile, mis läks ühtse andmebaasina võrku, mida Aavo haldama hakkas. Seda sama süsteemi kasutame tänini. Siinjuures teadmiseks kõigile, et tehnikaspetsialisti võimuses on blokeerida töötajate kaarte nii, et nad enam uksest sisse ega välja ei saa... Hoidkem häid suhted!

Kuidas tulla toime tehnika arenguga?

Aavo sõnul ei ole tehnika arenguga kaasas käimine keeruline. Ta ütles, et teeb muudatuste korral kõik uued süsteemid endale kohe selgeks ning pidevad muutused ja arengud talle pigem meeldivad. Ta kinnitas, et kõik on õpitav. Aavo lemmik ülikooli loosung on „Elukestev õpe“, sest just nii ta enda tööd ülikoolis kirjeldab. „Sellest ajast saati, kui ma ülikooli tööle tulin, õpin ma kogu aeg midagi uut,“ kinnitas ta.
Suuri kriisiolukordi ei suuda Aavo enda 35 aasta tööstaaži juures meenutada. Ta ütles, et lähtub enda töös alati variandist A ja B, sest kui esimene langeb ära, siis saab kasutusele võtta teise. Isegi kui vahel jookseb mõni süsteem kokku, on Aavol varrukast võtta kohe variant B. Nii ei olegi ülejäänud ülikoolis toimetajatel halli aimugi, kui vahepeal midagi mäda on.

Aavo Petrautsile meeldib Tallinna Ülikoolis töötada. „Kogu ümbruskond on intelligentne ja see on suur väärtus,“ lõpetas ta.