Rasmus Pedaniku juhtimisel toimus laboris 5 intensiivset koosloome töötuba. Meeskonnad süvenesid olulistesse teemadesse, nagu tööturu trendide kaardistamine, õppija persoona loomine vaatluse ja intervjueerimise teel,  õppekava visiooni loomine, õpiteekonna stsenaariumi loomine ning strateegiliste õpiväljundite määratlemine.

Pärast labori läbimist avanes meeskondadel võimalus taotleda õppefondist kuni 5000 euro suurust toetust arendustöö jätkamiseks. Toetuse abil on plaanis ellu viia mitmekesiseid tegevusi, näiteks: koolituspäevad (universaalse disaini, digitehnoloogiate, õppimiskeskse õpetamise jm teemadel), kovisiooni rühmade loomine, uute õpitegevuste ja hindamismeetodite väljatöötamine, õppevideote loomine,  õppekava e-toe kontseptsiooni loomine, õppijate enesehoole tööriista loomine, kursuseprogrammide tagasisidestamine, ainekursusele eksperthinnangu võtmine ning välisülikoolis sarnase õppekava praktikatega tutvumine. 

Kolme laborivooru kogemus kinnitab, et ÕppeLab on  lisaks õppekavade sisulisele uuendamisele ka tõhus platvorm meeskondliku koostöö arendamiseks. See programm toetab ühise visiooni kujunemist, pakub metoodilisi tööriistu arutelude ja otsustusprotsesside toetamiseks ning loob ajaraami ja ruumi, mida igapäevases töövoos sageli napib. Tänaseks on ÕppeLab’i arendusprogramm läbinud 17 õppekava.

Ka uueks õppeaastaks on ÕppeLabil kindlad plaanid. Sügissemestril toimub erivoor, kus osalevad 11 aineõpetaja magistriõppekava, mida ühendab ühine õpetajakoolituse moodul. Kevadsemestril ootame esmakordselt laborisse Tallinna Ülikooli ingliskeelseid õppekavasid. 

Rohkem infot:
Maarja Lehtsaar
maarja.lehtsaar@tlu.ee
õppekavade labori koordinaator