Mati Heidmets: "Ebamäärasus tegi inimesi murelikuks ja pani tihti Toompea vahet käima"

Tallinna Ülikool tähistab täna oma 18. sünnipäeva ja selle puhul uurisime Tallinna Ülikooli endiselt rektoriltl, emeriitprofessor Mati Heidmetsalt, mis talle ülikooli loomise ajast meeenub.

Foto: Mati Heidmets

Kui mõtled 2005. aastale – millised olid Sinu arvates toona Tallinna Ülikooli peamised rõõmud ja mured?

2005. aasta alguseks oli Tallinna Ülikooli küsimus jõudnud Riigikogu lauale. Ülikooli loomiseks oli vaja muuta Ülikooliseadust ja sinna Tallinna Ülikool sisse kirjutada. Kuna seaduse muutmisele oli ka tõsine vastuseis, polnud viimase hetkeni selge, kuidas Riigikogu hääletab. Eks ebamäärasus tegi (tollal veel Tallinna Pedagoogikaülikool) inimesi murelikuks ja pani meid tihti Toompea vahet käima, argumentide pakk taskus. Kui Riigikogu otsustas 16. veebruaril 2005 korraliku häälteenamusega ülikooliseadust muuta, siis oli see kindlasti rõõmus päev. Kolm aastat kestnud maraton Tallinna Ülikooli loomiseks oli lõpule jõudnud. Hea meel oli. 

Kes olid sel ajal ülikooli võtmeisikud ja milles seisnes nende panus?

Ülikooli loomise eestvedajaid ja kaasamõtlejaid oli kümneid ja kümneid, poleks vist asjakohane neid kõiki  nimeliselt ette lugeda.  Kuna lõppkokkuvõttes oli ülikooli loomine ikkagi poliitiline otsus, siis kahte poliitilist võtmeisikut tahaks siiski  esile tuua. Need olid Juhan Parts ja Rein Lang. Just tänu nende kindlameelsusele ja veenmisoskusele Tallinna Ülikooli teema Riigikokku laekus ja seal positiivse otsuseni jõudis. Ehk tasuks mõelda mõlemale mehele nimelise auditooriumi loomisest!

Milline oli toona ootus – milliseks asutuseks pidi ülikool kasvama? Kui võrdled toonaseid ootuseid tänase reaalsusega, siis kuidas need kooskõlas on?

Ülikool pidi saama lahti mõttelisest piirangust, mida varasem nimi Tallinna Pedagoogikaülikool endas varjatult või otsesõnu kandis. Kindlasti oli plaan jätkata  haridusmaailma teenimist, samas tehes uksed lahti ka teistele tegevusvaldkondadele. Ja eks see ootus ole ka realiseerunud, sellest räägivad nii ülikooli saabuvad tudengi-Oscarid kui ka asjaolu, et ei saa Riigikogu valimised ilma Tallinna Ülikooli politoloogideta  hakkama. No ei saa. 

Milline on olnud Sinu arvates Tallinna Ülikooli kujunemisloos kõige märgilisem sündmus? Miks just see?

Minu jaoks ikkagi Riigikogu hääletus 16. veebruaril 2005. Ilma selleta poleks Tallinna Ülikooli lihtsalt olemas. 

Kui Sina oleksid täna Tallinna Ülikooli juhitüüri käsutaja, siis kuhu poole ülikooli kurssi suunaksid? Miks nii?

Soliidse ja väärika tuleviku poole. Tänases, sõdade ja vastasseisudega parajalt lolliks läinud maailmas on ratsionaalsust ja tõenduspõhisust väärtustav ülikooliruum eriti oluline. Ka selleks, et hoida Eesti ühiskonda külatarkade ja kõiketeadjate pealetungi eest, et kriitiline ja teaduspõhine mõtlemine oleks siinmail jätkuvalt aukohal.