Heikki Olavi Kallio töötas üle 30 aasta Soome teaduskorralduse keskorgani, Soome Akadeemia, tegevjuhina ning andis sellega olulise panuse Soome ja Eesti humanitaarteaduste arengusse. Ta edendas Soome ja Eesti teadlaste vahetust, ühiseid uurimisprojekte ning ülikoolide vahelist koostööd.

1990. aastal kirjutas Heikki Olavi Kallio alla Soome Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia teadlasvahetuse memorandumile ning pärast Eesti taasiseseisvumist sõlmis ta 1992. aastal vastava koostöölepingu ka Eesti Teadusfondiga. Aastatel 1988–1994 organiseeris ta laiahaardelise koostööprojekti raames bibliograafiate sarja Bibliographia Studiorum Uralicorum väljaandmise ja toetas selles projektis oluliselt nii tollast Tallinna Pedagoogikaülikooli kui ka Eesti Teaduste Akadeemiat. Kallio kaasabil sai võimalikuks ka Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadusliku numismaatika näitus Helsingis ja Kotkas.

Heikki Olavi Kallio toetas Tallinna Ülikooli teadlaste koostööd Soomega ka loodusteaduste vallas, mille tulemusena tekkisid otsesed teaduskontaktid Soome ja Eesti, sealhulgas Tallinna Ülikooli teadlaste vahel. Samuti aitas ta oluliselt kaasa Tallinna Ülikooli ja Helsingi Ülikooli vahelise koostöölepingu sõlmimisele.

Tallinna Ülikool promoveeris Heikki Olavi Kallio audoktoriks 18. oktoobril 2001. Eesti teaduse ja kultuuri edendamise eest pälvis ta Eesti Teaduste Akadeemia medali.