Tallinna Ülikooli loodus- ja tervisteaduste instituudi ökoloogia keskuse rannikute uurimise rühm on sõnaga „digi” kokku puutunud rohkem kui 15 aastat. Esimesed tööd rannikumaastike ja rannajoonte uurimisel olid seotud vanade kaartide digitaliseerimisega ehk meie kõnepruugis digimisega. Vanad paberkaardid skanniti (Joonis 1) ning seoti ühtse koordinaatsüsteemiga, kasutades erinevaid kindelobjekte (teede ristumise kohad, hooned, kiviaiad jne). Kaardil olevad olulised objektid (rannajooned, hooned, maakattetüübid) digitaliseeriti. Nii sai näiteks võrrelda rannajoonte (Joonis 1), aga ka rannikumaastike muutusi ajas ja ruumis. Eriti hästi oli seesuguse meetodiga võimalik rannajoonte muutusi jälgida Saaremaal Harilaiu poolsaarel Kiipsaare tuletorni ümbruses. Sealsed muutused olid nii ulatuslikud, et vaid veidi rohkem kui poole sajandi jooksul on algselt poolsaare keskele (rannajoonest vähemalt 100 m kaugusele) rajatud tuletorn jäänud juba keset vett, ligi 50 meetrit rannajoonest mere poole. Mis on luite sees? Praegu pöörame rannikute uurimisel aina enam tähelepanu vanadele rannamoodustistele (rannavallid, luited). Eelkõige püüame kiigata nende sisse, selle jaoks kasutame geoloogilist radarit. Georadar saadab välja elektromagnetlaineid ning püüab uuesti kinni nende lainete peegeldusi erineva tihedusega kihtidelt. Tagasipeegeldunud laine tugevuse modelleerimise tulemusena tekitatakse digitaalne pilt, millel näeme eri settekihte või anomaaliaid. Näiteks oleme võimelised seesuguselt modelleeritud pildilt välja lugema jämedamate setetega kihid, mis on jäljed mineviku tormidest ja nendega kaasnenud üleujutustest ning rannajoone muutustest. Kasutades digitaalset kõrgusmudelit (LiDAR-i andmete põhjal), mitmeid vanuse määramise ning paleobotaanilisi ja -keemilisi meetodeid ning teadmisi randade dünaamikast, oleme esialgu silmale nähtamatute ja kättesaamatute markerite põhjal võimelised rekonstrueerima klimaatiliste tingimuste (tormisus, üleujutused) muutusi ajas ja ruumis. Tänu seesugusele mineviku kohta kogutud teadmisele saame modelleerida rannajoone muutusi tulevikus, eelkõige ühiskonna mõistes kriitilistes piirkondades, kus rannajoone vahetus läheduses asub elamuid või infrastruktuuri. [caption id="attachment_7737" align="alignnone" width="660"] Rannajoone muutused Harilaiu poolsaarel, Kiipsaare neemel. 1955. aastal koostatud paberkaart (vasakul) skanniti, seostati koordinaatsüsteemiga ja olulised objektid digitaliseeriti (rannajoon, tuletorni asukoht). Eriaegsetelt kaartidelt digitaliseeritud rannajooned on paigutatud ühele kaardile (teine joonis). Ligi 700 aastat liiva all lebanud laev on selgelt eristatav (musta katkendjoone peale jääv anomaalia) georadarit profiililt.[/caption] Tormiks saab valmis olla [caption id="attachment_7740" align="alignright" width="300"] Laev pärast väljakaevamist.[/caption] Vähem oluliseks ei saa pidada ka teadmist, millise ulatusega torme on meil minevikus üldse olnud. See võimaldab paremini valmistuda samalaadseteks katastroofilisteks sündmusteks tulevikus ning on oluliseks sisendiks rannikualade majandamiskavade väljatöötamisel. Georadariga mõõtmise tulemuste põhjal oleme välja arvutanud Põlvamaal Saesaare veehoidlasse kuhjunud muda ruumala. On koostatud digitaalne kõrgusmudel, mille abil on võimalik näidata, milline näeks sealne ala välja pärast veehoidla likvideerimist ja muda eemaldamist. Selle aasta üks kõige põnevam töö oli Tallinnas Tuukri ja Pikksilma tänava nurgal, mille käigus tegime kindlaks sealt leitud umbes 700 aastat vanade laevade täpsed suurused ja asukohad (enne kaevetöid). Ehitaja sai meie info põhjal planeerida väljakaevamiste ajakava ning asuda leidma tehnilisi lahendusi laevade mujale viimiseks (Joonis 2). Võimalusi on väga palju Sellised leiud (ka vanade majade vundamendikohad, keldrid, koopad jne) on ilmselgelt meie töö põnevaim pool. Ärevust tekitavad aga maa alla maetud nõukogude aja jäänused, nagu lekkivad kütusemahutid, mürsulaod, mida on samuti võimalik georadari abil arvutiekraanile digida. Georadariga kuulume rahvusvahelisse võrgustikku COST Action, sealsed kolleegid on võimelised näiteks määrama asfaldikihtide paksust millimeetrite täpsusega, aga ka tee all paiknevate torude, kaablite, tunnelite jms objektide kuju, suurust ja muid omadusi. Kirjutas Hannes Tõnisson