Õppekäigu sissejuhatuseks tutvuti Bologna Ülikooli juhtimise ja teadustöö korraldusega. UNIBO rahvusvaheliste suhete strateegia toetusüksuse esindaja Debora di Rocco andis ülevaate ülikooli taustast, seejärel tutvustas Paola Ragazzini uurimisosakonnast ja projektide koordineerimisüksusest ülikooli peamisi uurimisvaldkondi, ülikooli juhtimist ning temaatilisi strateegianõukogusid. Ta avas ka UNIBO teadusuuringute juhtide võrgustiku toimimist ning selgitas, millistesse rahvusvahelistesse võrgustikesse ülikool kuulub (nt The Guild, Coimbra Groupi teadusuuringute toetamise ametnikud, APRE – Euroopa teadusuuringute edendamise agentuur ja Euroopa teadusuuringute juhtide ja haldurite ühendus EARMA). Lisaks rääkis ta kommunikatsiooni ja strateegiliste suhete meeskonna tööst ning nende lähenemisest teadustegevuse nähtavuse ja mõjususe suurendamisele, sh sellistest kommunikatsioonivahenditest nagu kaks korda kuus itaalia ja inglise keeles ilmuv uudiskiri FocusOnRicerca e Innovazione ja UNIBO ajakiri.

Teisel päeval tutvustasid Euroopa programmide ja projektide üksuse esindajad Marta Clementi, Marija Belicheva ja Federico Di Persio oma tööd, keskendudes üksikasjalikult sellele, millist tuge pakutakse UNIBOs teadlastele pärast projektidele rahastuse saamist, nt toetuslepingute ettevalmistamisel ja lõpetamisel, auditite läbiviimisel, Power BI kasutamisel projektide finantsülevaadete koostamiseks ning erinevate koolituste korraldamisel ja läbiviimisel.

Tallinna Ülikooli projektide koordinaatorite võrgustiku esindajad andsid UNIBO kolleegidele ülevaate ka TLÜ teadustööst ja tugisüsteemidest. Tutvustati instituutide poolt pakutavaid teenuseid ning 2023. aastal teadmussiirde ja projektide keskuse eestvedamisel loodud ligi 50 töötajat hõlmavat projektide koordinaatorite võrgustikku. Samuti räägiti PM2 projektijuhtimise koolitusest, mida pakutakse nii akadeemilisele kui ka mitteakadeemilisele personalile.

TLÜ instituutide esindajad tõid omalt poolt esile ka levinumad halduslikud väljakutsed, millega projektide elluviimisel kokku puututakse, sh näiteks erinevate rahastus- ja vastavusnõuete täitmine, töökoormuse ja suutlikkuse kõikumine töötajate voolavuse tõttu ning vajadus parema osakondadevahelise koordineerimise ja järjepideva infovahetuse järele. Tutvustati oma igapäevatöös kasutatavaid tööriistu ja anti lühiülevaade teadustööst ning töötajaskonnast.

UNIBO filosoofia osakonna esindaja Sara Colombo tutvustas UNIBO teadusuuringute juhtide võrgustiku kujunemist ja edulugu. Ta rõhutas selle alt-üles algatust ja kasvu alates 2019. aastast. Võrgustik toetab teadusuuringute haldamist terviklikult, pakkudes koolitusi, jagades häid tavasid ning kasutades igapäevatöös mitmesuguseid platvorme ja tööriistu (nt Teams, IRIS-AP, IN-TIME).

UNIBO andmehaldur Mario Marino tõi esile ülikooli tugeva pühendumuse FAIR-andmete (leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised, taaskasutatavad) põhimõtetele ja avatud teadusele. Ta tutvustas uut andmehalduri rolli, mis toetab nii teadlasi kui ka halduspersonali teadusandmete elukaare planeerimisel ja korraldamisel. Samuti arutleti teadusuuringute andmete haldamise (RDM) poliitika ja koolitusvõimaluste edasiarendamise üle, et kujundada UNIBO-s järjepidev ja teadlik andmekultuur.

Silvia Moisè ja Marinella Pugliese strateegiliste kokkulepete ja teaduspartnerluste osakonnast andsid ülevaate oma rollist keerukate teaduslepingute, sh konsortsiumilepingute (CA) ja toetuslepingute (GA) õiguslikus analüüsis, läbirääkimistes ja järelevalves. Nad jagasid ka praktilisi soovitusi, kuidas ühekordsete ja mahukate projektide lepingulist poolt paremini planeerida ja juhtida.

Erasmus+ õppevisiit pakkus TLÜ ja UNIBO meeskondadele võimaluse omavahel võrrelda rahastusotsuse järgse projekti toe korraldust, õppida üksteise kogemustest ning luua uusi professionaalseid kontakte. Tallinna Ülikooli meeskond tänab Bologna Ülikooli kolleege väga sisuka vastuvõtu, avatud arutelude ja inspireeriva mõttevahetuse eest.