Meediavärav

Blogi

Teadlane, kes võib tiitlitega juba harjuda

Ökoloogia keskuse Kirde-Eesti osakonnas töötav Valdo Liblik on saanud Tallinna Ülikooli kõige ettevõtlikuma teadlase tiitli 2009., 2012., 2013. ja 2014. aastal. „Iga heakskiitu on tore vastu võtta,” hindab Valdo Liblik, kuid tunnistab juba esimeses lauses, et see pole ainult tema tiitel, vaid tunnustus kõigile kaastöötajatele. Ka Ökoloogia Instituut tervikuna on saanud kõige ettevõtlikuma instituudi tiitli alates 2007. aastast viiel korral. „Ilmselt pole kõigil nii palju võimalusi kui meil, on ju ökoloogia ja keskkond oluliselt enam seotud tööstuse ning arendusega kui teiste instituutide tegevusalad,” tõdeb Liblik. Kas ettevõtlikkus on Teie iseloomujoon või pigem töö poolt peale sunnitud? Olen omaaegse TPI, praeguse TTÜ keemiateaduskonna kasvandik, keemik-tehnoloog. Sealt sain tugevad tööstusliku kallakuga teadmised ja praktika, olengi erialalt rohkem tööstuse ja tehnoloogia inimene. Minu töö on olnud pidevalt seotud keemia- ja põlevkivitööstusega ning nende keskkonnaküsimustega. Teisalt ärgitab ettevõtlikkusele ka see, et kui teadusprojektide rahastamisega on üldiselt suhteliselt kurvad lood, siis lahendades koostöös ettevõtetega nende praktilisi probleeme, on seni veidi kergem olnud. Meie pikaajalised lepingupartnerid on siinsed keemia- ja põlevkivitöötlemise, energeetika ning metallitöötlemise ettevõtted, nagu Novotrade Invest AS, VKG Oil AS, VKG Energia OÜ, Eesti Energia AS Tehnoloogiatööstus, Eastman Specialties AS. Kas tööstusteemadega tegeledes igav ei hakka? Igas projektis on alati midagi uudset ja huvitavat, kuna iga tootmise profiil ja tehnoloogia on väga erinev, see on huvitav. Ettevõtete tellitud tööd käsitlevad saasteainete heiteid välisõhku ja välisõhu kvaliteedi tagamisega seotud küsimusi, aga sageli ka oluliselt laiemat probleemide ringi, näiteks vajadust hinnata konkreetse ettevõtte tehnoloogiliste protsesside võimalikku keskkonnamõju. Milliseid teenuseid osutate? Koostame saasteainete lubatud heitkoguste projekte, mida on vaja välisõhu saastelubade ja keskkonna-komplekslubade taotlemisel. Siin on terve hulk töid: tuleb inventariseerida ehk võtta arvele saasteallikad, määrata saasteainete kontsentratsioonid ja heitkogused saastevoogudes, nende ajaline intensiivsus ning palju teisi näitajaid. Kasutame selleks nii ettevõtetes saadud seireandmeid kui ka arvutuslikke meetodeid. Keerukam on prognoositavate välisõhu saastatuse tasemete modelleerimine, mida tehakse spetsiaalse programmi ja algoritmide alusel. Seda on vaja, et määrata ettevõttele saasteainete võimalikud lubatavad heitkogused, mis ei tekita lähiümbruskonnas ja kaugemal välisõhu saastatuse taset, mis ületaks lubatud maksimaalseid piirväärtusi. Tulemuste alusel töötame välja konkreetsed nõuded õhuseire tegemiseks ja piirväärtuste tagamiseks. Hästi tuleb tunda ka seaduseid ja rahvusvahelisi keskkonnanõudeid, mis Eestis ning euroliidus kehtivad ja muutuvad pidevalt. Kuidas iseloomustate oma töö mahtu? Mullu oli ühe metalldetailide värvimistöid ning metallide plasma- ja gaasilõikust tegeva ettevõtte puhul tegemist 140 eri koostisega värvisegu ja lahustiga, 54 saasteaine ja 49 välisõhu saasteallikaga. Ettevõtete keskkonnamõju hindamisel on küsimuste ring oluliselt laiem. Lisaks välis-õhule tuleb kompleksselt vaadelda kõiki tootmise või protsessi negatiivseid ja positiivseid aspekte, sh võimalikke mõjutegureid maastikule, kaitsealadele, inimesele, loomastikule, taimestikule, käsitleda ohtlike jäätmete teket ja nende kõrvaldamist, vee kasutust ja heitvee käitlust, võrrelda tegevuste alternatiivseid variante. Ette on nähtud ka programmi ja aruande avalikustamine, suhtlemine avalikkusega jne. Kuidas teadus ja ettevõtlus teie arvates omavahel sobivad? Sobivad kindlasti ja peavadki sobima, muidu poleks ju teaduse tulemustel rakendust, seda igas valdkonnas. Mina ise teadusprojektides otseselt enam ei osale, aga kasutan varasemaid kogemusi. Kahjuks on omal ajal populaarse põlevkivi kaevandamise ja vee probleemidega aktiivselt tegelenud teadlased meie osakonnast vanuse tõttu lahkunud, seepärast on praegu põhiliseks tegevusalaks jäänud välisõhu saastamisega seotud valdkond, kus probleeme siinkandis jagub. Kui oluline on, et töötate just Ida-Virumaal? Olen Kohtla-Järvel ja Jõhvis töötanud 48 aastat ja kohalike keskkonnaprobleemidega tegelenud juba 25 aastat, alates Kirde-Eesti osakonna moodustamisest tolleaegse Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi struktuuriüksusena. Praegu olen ametis Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis. Ma ei kujuta ette, et peaksin kusagil mujal töötama. Ida-Virumaa on ilus ja kena koht elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. Tunnen, et olen saanud oma teadmisi kõige paremini rakendada just siin. Meele teeb mõruks, kui nii mõnigi nn asjatundja siitkandist ainult negatiivset otsib. Kirjutas: Sulev Oll