Sul täitus 30 aastat Tallinna Ülikoolis töötamist. Kuidas ülikooli tööle sattusid?

Õppisin kunagi Tallinna Ülikooli eelkäijas, Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Kui õpingute ajal füüsikast rohkem aimu sain, tekkis soov oma teadmisi laiendada ja võimeid teaduses proovile panna. Prof. Romi Mankin võttis mind juhendada ning magistriõpingute ajal pakuti ühtlasi tööd. Alguses siis laborite-praktikumide andmine, samuti tollaste IT-vahendite rakendamine õppetöösse. 

Kui peaksid oma akadeemilise teekonna kirjeldama ühe katse või mõistena, siis millise?

Pidevalt muutuv ja ainult teataval määral prognoositav.

Mis on aastate jooksul olnud Sinu karjääri teel suurimad väljakutsed?

Ei oska reastada. Neid on palju, erinevaid, igal aastal on erinevaid.

Aga suurimad õnnestumised?

Doktorantide juhendamised. Need kõik on pikad protsessid, mis ei lähe üldjuhul otse ja sirgjooneliselt. 

Lisaks teadusele – kas Sul on ka mõni hobi või tegevus, mis keha ja vaimu virgutab?

Kui võimalik, käin sörkimas või rattaga sõitmas, talvel suusatamas. Ja vahel tümistan kitarri.