Haridus annab teadmised ja võime mõtestada maailma, kultuur identiteedi ja kuuluvustunde - koos noortega kavandati Rakveres Eesti kestlikku ja paremat tulevikku

Omavalitsuspäeva kavas olid tervitused, ettekanded, töötoad ja Riigikogus esindatud erakondade juhtide debatt. Samuti tunnustati Aasta Omavalitsustegu konkursi nominente ja kuulutati välja laureaat. Samuti kiideti heaks omavalitsuspäeva deklaratsioon, eesmärgiga edastada see tradistsiooniliselt Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esindajatele. Omavalitsuspäevade korraldusõigused anti pidulikult üle Paide linnale. 

Jätkati omavalitsuspäeva traditsioone koos lipu heiskamise ja puu istutamisega. Väga emotsionaalsed olid noorte kultuurilised etteasted. 

Lipu heiskamine ja puu istutamine 

Rakvere linna poolt oli seekord valitud Omavalitsuspuuks lehis LEHIS (Larix europaea). Tseremoonial võtsid sõna kaaskorraldajad: Triin Varek, Rakvere linnapea rõhutas, et tugev riik tähendab tugevaid omavalitsusi. Meie koostöö edendab demokraatiat ja euroopalikke väärtusi. Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, rahanduskomisjoni liige leidis, et eestlased on puudekallistaja-rahvas. Igaüks peaks istutama vähemalt ühe puu. Loodame, et ta kasvab hästi ja jääks meenutama tänast päeva. Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli teadusprorektor sõnas, et puu istutamine on tulevikku vaatav tegevus. Samamoodi on ka noortega: kui tahame kaasavaid kogukondi, on vaja noortele sõna anda juba täna. Pajuste soovis, et et koostöö kasvaks sama lopsakaks nagu istutatud puu. Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool märkis, et lipp ja puu on sümbolid. Puu sümboliseerib tahet edasi kesta. On tähtis, et noor inimene saaks meist targemaks ja kasvaks vaimult suuremaks kui puu. Kersti Suun-Deket, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevjuht rõhutas omavalitsuspäeva suurt väärtust: üksteise kuulamist ja koostööd. 

Omavalitsuspäeva avasõnad

Omavalitsuspäeva juhatas sisse moderaator Hannes Rumm, kes meenutas seejuures oma noorusaegset korvpalli mängimist tänases Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru, mis toona oli kasutuses tavalise lihtsa spordihoonena.  

Mihkel Juhkami, Rakvere Linnavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees rõõmustas arvukate omavalitsuspäeva külaliste üle, sest kõik parkimiskohad on täis. On väga sümboolne, et omavalitsuspäev toimub sel aastal just Rakveres. Sel aastal möödub 800 aastat Rakvere esmamainimisest ja 35 aastat linnaõiguste taastamisest, järgmisel aastal saame tähistada 725 aastat Lübecki linnaõiguste saamisest. Juhkami rääkis pildist korvpalli mängiva Arvo Pärdiga ning tema hinnangul ühendavad nii korvpall kui võrkpall rahvast sarnaselt rahvakultuurile. Ta tutvustas Väike-Maarjas sündinud ja Rakveres koolis käinud Alar Kotlit kui Rakvere Pauluse kiriku ja paljude teiste tuntud hoonete arhitekti, kuid leidis, et me ei peaks rääkima, kes on siin õppinud ja elanud, vaid sellest, et need kes siin õpivad, tuleksid siia tagasi.

 

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, märkis oma videotervituses, et tänavune teema noorte roll hariduse ja kohaliku elu kujundamisel puudutab omavalitsuste toimimise üht kestlikku küsimust: kas noor tajub valda või linna pelgalt teenusepakkujana või kogukonnana, mille käekäigu eest ta ise ka vastutab? See on väljakutse, millega tegeletakse praegu üle kogu Euroopa. Kuidas kasvatada noorte huvi kohaliku elu vastu ja usku, et nende häälel on päriselt mõju? Pelgalt formaalsusest ei piisa. Noortele tuleb usaldada tegelik roll ja vastutus, olgu koolielus, huvihariduses või kultuuris. Ainult siis, kui noored näevad oma arvamuse reaalset mõju ja tagajärgi, tekib harjumus ja tahe kogukonna tegemistes kaasa lüüa. Sidudes hariduse vahetult kohaliku eluga, kasvab usaldus, mis hoiab meie demokraatia elujõulisena. 

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud märkis, et paljuski tänu 160 aastat tagasi jõustunud nn Balti kubermangude vallaseadusele oleme me enesekorraldusliku rahvana olemas, sest hakkasime just siis ise võrdse õigusliku subjektina oma elu ja poliitikat kujundama. Ta viitas president Lennart Meri mõttele, et kultuur on rahva mälu ja rahva hing, ilma selleta oleme anonüümne mass. Lääne rõhutas, et haridus ja kultuur on alus koostööks, ilma hariduseta pole rahval tulevikku, seetõttu on tähtis, et inimesed ja eriti noored, väärtustaksid haridust ja koostööd. Eelnev on omakorda eriti oluline just tänastes kriisides,  kuna aitab suurendada ühiskonna sidusust ning annab praktilisi oskusi kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamiseks. Lääne tänas kaaskorraldajaid tõstes eriti esile võimeka Rakvere naiskvarteti panust ning soovis kohaletulnuile edukat mõttevahetust. Ta tegi sügava kummarduse kõigile, kes iga päeva künnavad kultuuri ja hariduse põldu ning soovis, et see põld kasvataks head saaki ning ka tulevased kündjad leiaksid eest viljaka maa. 

Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, rahanduskomisjoni liige rääkis riigi ja kohalike omavalitsuste rollist lastele võrdsete võimaluste tagamisel. Alati pole nii, et kõikide perede lapsed saavad seda, mida nad soovivad. Mitte kõik pered ei saa soovitut pakkuda. Kultuur, sport ja huviharidus on enamikes kohtades tasulised, kohalik omavalitsus saab luua võrdseid võimalusi tasuta teenuseid pakkudes. Kokk meenutas Jõgeva noortekeskuste menu kasutajate hulgas, kuid tõdes, et juba nalja aasta pärast on laste arv koolides tunduvalt väiksem kui täna. Kokk märkis, et Eesti riik saab püsida, kui on lapsi ning ta soovis, et noortel läheks hästi ning neil oleks usk riigi ees. 

Priit Reiska, Tallinna Ülikooli rektor rõhutas, et ülikool näeb oma olulise partnerina kohalikke omavalitsusi. Rektor väljendas rahulolu et ülikoolil on omavalitsusi ühendatavate organisatsioonidega väga hea koostöö. Tallinna Ülikool on osalenud aastaid omavalitsuspäevadel, et aidata valida kohalike omavalitsuste ja ühiskonna mõttes olulisi teemasid, samuti pakkunud kompetentsi, et tehtud otsused oleksid teaduspõhised. Reiska tõi näiteks Harjumaa Omavalitsuspäeva, kus pakuti välja loodusainete õpetajate paindlikud õppeformaadid, ning kinnitas, et see lähenemine töötab täna väga hästi. Omavalitsuspäevade praktilist kasu näitab see, et siinseid ideid saab rakendada igapäevaelus. Tallinna Ülikoolil on hea meel panustada aruteludesse, kus sünnivad ideed, mis teevad päriselt elu Eestis paremaks. 

Järelkaja ettekannetest

Triin Varek, Rakvere linnapea, ettekande teemaks oli "Noorte osalus kohaliku hariduse ja kultuuri kujundamisel". Osaluse mõte ei teki siis, kui noor saab rääkida, vaid siis kui teda ka kuulatakse. Noored on meie kaasteelised: kuulatud, kaasatud ja usaldatud. Nii tekib vastutus, võimalus ise panustada, teadmine, et sinu mõttel on kaalu ja on võimalus midagi ise ära teha. Eksimine annab võimaluse kogemuseks ja siin on väga oluline ka kodu toetav roll. Noor peab tundma, et tema idee on väärtuslik. Noori tuleb varakult kaasata, anda neile võimalus katsetada ning koos sellega ka vastutada. Noore inimese kodukohta jäämine sõltub eneseteostuse võimalustest. Näiteks toimub Rakvere noortekeskuses linnapea tund: noored lepivad ise linnavalitsuse esindajatega kokku kohtumised, ise modereerivad. Hoiame oma noori, et nad leiaksid tee tagasi Rakverre. 

Tõnis Lukas, Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees ja Tartu Linnavolikogu esimees pidas ettekande teemal "Kultuuri ja hariduse valdkonna argipäev – vaade Riigikogust". Lukas andis ülevaate kultuurikomisjoni menetluses olevatest eelnõudest ja kaasuvatest poliitilistest valikutest. Näiteks rääkis ta plaanist koondada raamatukogudes töökohti, tuues Tallinna Rahvusraamatukogu juurde regioonidest 25 töökohta ja kasutades ülejäävat raha andmekogu loomiseks, kuid pidas kõrgharidusega töökohtade tsentraliseerimist regionaalpoliitiliselt negatiivseks. Samuti peatus Lukas omavalitsustevahelise koolikohtade loomise tasaarveldamise lõpetamisel. Ta möönis, et riigi sees toimuv sisemigratsioon on tõsine faktor, mida ei osatud varasemalt ette näha. Ühel poolel on noore vabadus vabalt kooli valida ja arusaam, et kauba ja teenuse eest tuleb maksta. Teiselt poolt, kui väiksemad omavalitsused on oma ülesande täitnud ning noorele koolikoha loonud – kas neil tuleb siis veel teist korda koolikoha loomise eest maksta? Pearaha liigub noorega niikuinii kaasa. Debatid nendes tõsistes küsimustes jätkuvad. 

Mihhail Kõlvart, Tallinna Linnavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimehe ettekande teema oli "Noorte tulevik ei mahu valimistsüklisse". Kõlvart rääkis, et noorte tulevik sõltub nende lapsepõlve unistustest. Nendel on suur jõud: visualiseerimise võimekus, emotsionaalne energia - sellest algab laste eesmärkide seadmine. Kultuuri mõju laste unistuste kujundamise protsessis on kõige tähtsam. Kui lastele on lapsepõlves tagatud mitmekülgne areng, mida suudab tagada kultuur, siis seda efektiivsem ühiskonna liige saab temast tulevikus. Kõlvart rõhutas vajadust süsteemse, struktureeritud lähenemise järele. Peab tekkima arusaam, miks kultuur on noortele oluline. Sageli lõpeb jutt riigi ja omavalitsuste vahel tõdemusega, et raha ei ole. Samuti on keelatud küsida raha vanemate käest. Mis on siis lahendus? Väike kool pole ainult haridusasutus, vaid ka kogukonna- ja kultuurikeskus, traditsioonide kandja. Sealt võetakse kultuuri kaasa täiskasvanu ellu. See kõik muudab väikese kooli hoopis suuremaks. On meil see arusaam olemas, kui räägitakse optimeerimisest ja väikekoolide ülalpidamise mõistlikkusest?

Kõlvart kritiseeris piisava ettevalmistuseta tehtud haridusreforme. On vaja sõnastada kõigile selged eesmärgid. Lisaks rahale on vaja ka vastava ettevalmistusega inimesi, samuti edaspidi juba toimunud reformide hindamist. Õppimiskohustuse pikendamise eesmärk - et lapsed oleksid koolis kauem ja saaksid rohkem - on ju õige. Aga kas see plaan töötab ka päriselt? Meie noortel hulgas on sotsiaalne ebavõrdsus ning esinevad vaimsed probleemid, seega oleks vaja täiendavaid tugisüsteeme. 1/4 õpilastest elab suhtelises või absoluutses vaesuses, neil pole vaimset ega materiaalset võimalust edasi õppida, aga on kohustus. Selline noor ei saa teha tööd, ta peab õppima. On ka lapsi, kes ei jõua koolidesse. Süsteem ei saa juba täna hakkama, aga nüüd lisandub suurem koormus ilma ressurssi juurde saamata.

Leif Kalev, Tallinna Ülikooli professor, rääkis "Demokraatliku kodanikuhariduse edendamisest Eestis". Ta tutvustas Tallinna Ülikoolis kodanikuharidust uurivaid teadusprojekte ning nende seniseid järelmeid. Kalev käsitles noorte kujunemist aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks ning rõhutas, et kodanikuharidus peaks algama juba lasteaiast. Teadmiste kõrval vajavad noored praktilisi kogemusi, mis õpetavad kaasa rääkima, algatama ja koostööd tegema.  Demokraatia nüüdisväljakutsetega toimetulekuks on oluline kodanikupädevuste läbimõtlemine, interaktiivsete hariduslahenduste loomine ning kodanikuhariduse korraldajate tihe koostöö. Kodanikuhariduse toimivus ja jätkusuutlikkus saavutatakse siis, kui teineteist toetab nn topeltankur - institutsionaalne raamistik ja inimlik eestvedamine - samuti igapäevased osaluspraktikad, töö kogukonna identiteediga ning võrgustikupõhine juhtimine ja koostöö. Eelnev on eriti kriitilise tähtsusega mitmete survete all olevas väikeses rahvusriigis, mis pürgib olema vaba, demokraatlik, sidus, uuendusmeelne ja arenev. Samuti on see oluline kohaliku omavalitsuse tasandil, kus eesmärgiks on tugeva ühistunde, tõhusa koostöö ja arenguvõime tagamine.

Raili Nugin, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi vanemteaduri ettekande teemaks oli "Kultuur: kas ebavõrdsuste leevendaja või taastootja?" Kultuuriline kapital on noore arengus sama oluline kui majanduslik kapital, kuid võimalused selle kujunemiseks ei ole Eestis võrdselt jaotunud. Noore ligipääs huviharidusele, lugemisele, teatrile, muusikale ja teistele kultuurikogemustele sõltub endiselt nii pere majanduslikust olukorrast kui ka elukohast – väljaspool suuremaid keskusi lisanduvad kultuuris osalemisele sageli transpordi- ja muud kulud. Noorte huvikoolides osalemine on koondunud Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse ja Harjumaale: Viimsi, Rae, Harku ja Kiili valda. Lastest, kelle ema sissetulek ületab 20000 eurot aastas, käib huvikoolides 60%, madalapalgaliste emade lastest vaid 23%. Mida haritum on ema, seda suurema tõenäosusega käivad tema lapsed huvikoolides. Kui soovime, et noored oleksid tulevikus aktiivsed kogukonnaliikmed ja kodanikud, peame looma tingimused, kus kultuuris osalemise võimalused ei sõltu noore postiindeksist, emakeelest ega perekonna sissetulekust. 

Kalle Vister, Tõrva vallavanem kõneles auditooriumile teemal "Rahvakultuur kui kogukonna elu alus". Ta rõhutas, et kultuuri hoidmine ja edasiandmine sünnib eelkõige koostöös ning selleks tuleb märgata ja tunnustada inimesi, kes kohalikku kultuurielu iga päev kannavad. Oma ettekandes tõi ta välja, et rahvakultuur annab meile juured, kogukond annab sellele elu ja kohalik omavalitsus loob võimalused, et inimesed saaksid oma lugu rääkida ning muuta oma kodukoha eriliseks. Heaks näiteks on Tõrva, kus noored kureerivad oma kino ja teevad ise raadiot – see näitab, et kui noortele anda usaldus ja võimalus tegutseda, saavad nad olla väga tugevad kohaliku kultuuri kandjad. Tõrvas on ka tugev kohalik kultuurivõrgustik, kuhu kuuluvad muuhulgas Wagenkülli loss, Mulgi Elamuskeskus, Tõrva kogukonnakeskus, Riidaja kultuurimaja, Hummuli ja Ritsu kogukonnakeskused, külaseltsid, raamatukogud, kino ja muuseumid. Kogukonda hoiavad koos nii suured sündmused näiteks Tõrva Tule-Päevad ning laulu- ja tantsupidu kui ka väiksemad külapäevad, jaanituled ja igapäevased ringiproovid. Kultuur, nii rahvakultuur kui ka professionaalne kultuur, tugevdab identiteeti, kogukonnatunnet ja ühiskonna sidusust ning selles tähenduses on kultuuril ka oluline roll Eesti kestlikkuse ja vastupanuvõime hoidmisel. 

Vallo Koppel, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler pidas ettekande teemal "Koos noortega kujundatud omavalitsus on tugev omavalitsus". Ta tõstatas küsimuse noorte kaasamisest dialoogipartneritena ning leidis, et selles osas on arenguruumi. Isegi kui omavalitsused on kaasanud noored otsustusprotsessi, siis kas ka noored tunnevad, et olid kaasatud ja otsustasid koos kohalike omavalitsustega? Levinum on noorte kaasamine ürituste korraldajatena. Õpilastest 80% nõustub, et osalemine otsustusprotsessis muudab kooli paremaks, ning 54% nõustub, et nad saavad mõjutada kogu kooli puudutavaid otsuseid. Koppel tõi näite õpilaste kaasamisest otsusesse, kui kaua peaks olema raamatukogu avatud? Ei pea heituma, kui noored soovivad raamatukogu pikka lahtiolekuaega, piiratud võimaluste korral saaks noortele sobivaid aegu esialgu rakendada vaid mõnel päeval nädalas. Koppel tegi omavalitsuste juhtidele üleskutse seada endale eesmärk teha selle aasta jõuludeks üks otsus, kuhu noored on kaasatud. 

Kertu Orro, Rakvere Kultuurikeskuse direktor, kõneles teemal "Kas kultuuril on Eestis postiindeks?" Orro tõstatas ettekandes kultuurisündmuste kättesaadavuse regionaalse ebavõrdsuse. Tallinnas elades saab valida, kas minna teatrisse, ooperisse või hoopis koju, Rakveres oodatakse kultuurisündmust nädalaid. Kas Võru lapsel peab olema loomulik õigus näha parimat teatrit? Kas Valga laps peaks nägema parimat muusikut ka ilma ekraani vahenduseta? Kultuuri kättesaadavus tähendab võimalust sellest osa saada, ka kättesaadavat transporti ning võimalust valida kultuurisündmuste vahel. Tallinnas elades võib olla võimalus valida 20 kultuurisündmuse vahel, mujal ehk 2 ürituse vahel. Oluline on, et inimese soov saada osa laiast valikust kultuurisündmustest ei sunniks teda valima teist elukohta. Kas tahame Eestit, kus võimalused koonduvad ja inimesed järgnevad neile või Eestit kus ka väike koht võib olla suure ambitsiooni koht. Peame näitama noortele, et suured asjad juhtuvad ka tema kodukohas. Rakvere otsustas, et asukoht ei määra ambitsioonide suurust.

Antti Leigri, Palade Põhikooli direktor, Hiiumaa Vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees rääkis teemal "Kas noor on osaleja või pealtvaataja?" Ta rõhutas, et noorte osalus ei sünni üksnes võimalusest kaasa rääkida, vaid sellest, kas noorel on päriselt võimalus ise algatada, otsustada ja oma ideid ellu viia. Hiiumaal toetavad seda koolide kõrval tugev noortekeskuste võrgustik, noortevolikogu, õpilasesindused, noorte omaalgatused, õpilasfirmad ning kooli-, kultuuri- ja meediaprojektid. Leigri tõi esile ka selle, et noorte maailm muutub kiiresti ning seetõttu tuleb küsida mitte ainult, miks noored mõnes tegevuses ei osale, vaid ka seda, kas täiskasvanute pakutav vastab sellele, mis noori tegelikult huvitab. Hiiumaa näitena tõi ta esile ka Viscosa Kultuuritehase ja mitmekesise kohaliku noorte elu, rõhutades humoorikalt, et Hiiumaa ei ole ainult „lambad, vanad inimesed, paar puud ja elekter“, vaid koht, kus noortel on võimalik õppida, tegutseda, luua ja oma kodusaare arengusse panustada. Leigri tõi esile ka Hiiumaa kohalikest koolidest sirgunud inimesi, kelle saavutused näitavad, et väikesest kohast võib jõuda väga kaugele – ühe näitena nimetas ta Palade Põhikooliga seotud olümpiavõitjat Heiki Nabi. Nii saavad kohalikud eeskujud anda noortele eneseusku, et ka Hiiumaalt alustades võivad inimese võimalused ja ambitsioonid ulatuda kaugele üle kodusaare piiride.

Karl Erik Kirss, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimehe ettekande teemaks oli "Kas noore hääl päriselt loeb?" Esile toodi, et kuigi 80% Eesti 8. klassi õpilastest leiab, et õpilaste osalemine otsustes muudab kooli paremaks, on kooli juhtimist puudutavate otsuste tegemises ise osalenud vaid 26% õpilastest. See näitab et noored peavad osalemist oluliseks, soovivad kaasa rääkida, kuid nende tegelik mõju jääb sageli oodatust väiksemaks. Kirss rõhutas, et sisuline kaasamine peab algama juba otsuse kujundamise etapis, mitte alles siis, kui lahendus on sisuliselt valmis. Koolijuhtidel ja kohalikel omavalitsustel on tema hinnangul oluline roll selles, et õpilastel oleksid kaasamiseks vajalikud oskused, juhendajad, tööruum, aeg ja ka rahalised võimalused. Samuti ei tohiks kaasamine piirduda üksnes aktiivsete õpilaste või õpilasesinduse liikmetega, vaid hõlmata erineva tausta ja vajadustega noori näiteks õpiraskustega noored. Kirss pakkus ühe praktilise võimalusena siduda noorte kaasamise kvaliteet koolijuhtide arenguvestluste ja atesteerimisega ning rõhutas, et kohalik omavalitsus saab toetada noorte omaalgatusi, huvikaitseoskusi ja kaasavat eelarvet. Noore hääl loeb siis, kui talle antakse võimalus otsustesse päriselt panustada ning ta saab ka tagasisidet selle kohta, mis tema ettepanekutest edasi sai. 

Omavalitsuspäeva tulid tervitama ka Rakvere noored

Töötubadest

I töötoas käsitleti noorte omaalgatuse ja ettevõtlikkuse toetamist

Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse dotsent, märkis, et Eesti noorte huvi tegeleda ettevõtlusega on madalam, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Noored ei taha teha tööd, mis pole tähenduslik: nad ootavad ettevõtluselt ühiskondlikku mõju. Noorte jaoks on olulised projektid, mis tegelevad sotsiaalsete teemadega ja keskkonnaga. Ettevõtlusega alustades ei osata näha kohalikke omavalitsusi enda jaoks partneritena. Rannala märkis, et noortevaldkonna projektidele ei eraldata palju raha. Ta soovitas kehtestada omavalitsuse volikogu tasemel noorteprojektide hindamise kord ning rahaliste võimaluste olemasolu korral ka neid projekte toetada.

Andrei Kante, Tallinna abilinnapea, meenutas ühe näitena kogemust Lasnamäe Gümnaasiumist, kus noored ei pidanud vajalikuks üritusi planeerida, sest ilma rahaliste võimalusteta ei ole mõtet plaane teha. Toona eraldati noortele 3000 eurot, kuid seepeale ei suutnud noored koostööd teha ning pöördusid tülli. See kogemus õpetab, et noori tuleb kaasata, kuid see peab olema juhendatud kaasamine. Tallinn suunab noorsootööle 3,7 miljonit eurot, linnas töötab 40 noorsootöötajat ja 7 mobiilset noorsootöötajat. Esineja märkis, et kvalifikatsioonile vastava noorsootöötaja palk peaks võrduma õpetaja palga alammääraga, selles suunas ka liigume. Täna on noorsootööasutuse juhataja kuupalga alammäär 2150 eurot, kõrgeima kutsetasemega noorsootöötaja oma 1900 eurot. Kui noor kaotab usalduse kooli vastu, tulevad appi mobiilsed noorsootöötajad. Tallinnas muudeti koolistaadionid noortele avatuks. Noored on väljendanud huvi juhendatud tegevuste vastu ning Tallinn korraldas noortele tasuta suvetreeninguid. Populaarseimaks osutusid jalgrattategevused. Noorte jaoks on loodud legaalsed graffitiseinad. Toetatud on 104 noorteprojekti, sh 24 noorte omaalgatuslikku projekti. Tallinna 24 liikmelist noortevolikogu toetatakse 10000 euroga aastas. Noorte algatusena liiguvad Tallinnas ööbussid.

Paneeldiskussioonis keskenduti noorte ettevõtlikkuse suunamisele, piirkondlikule ebavõrdsusele ning kooli, pere ja kohaliku omavalitsuse rollile selles protsessis. Kõlama jäi mõte, et kõik noored ei pea hakkama ettevõtjateks, kuid ettevõtlikkus ehk algatusvõime, julgus ja eneseväljendus on olulised üldpädevused igale noorele. Kuigi sotsiaalne taust ja piirkondlikud võimalused on erinevad, ei määra majanduslik seis alati noorte aktiivsust – vahel võib toetuse puudumine hoopis stimuleerida soovi end tõestada. Teinekord avalduvad ettevõtlikkuse tunnused, nagu riskijulgus ja müügioskus, ka probleemse käitumise kaudu, mistõttu on täiskasvanu peamine ülesanne neid omadusi märgata ning suunata noort neid õigel kujul rakendama.

Ettevõtlikkuse märkamisel ja toetamisel on pere kõrval oluline roll kanda ka koolil, noorsootöötajatel ja huviharidusel. Kuna õpilased veedavad suure osa päevast koolis, on õpetajate ülesanne märgata ka neid noori, kes jäävad esinemishirmu tõttu tahaplaanile. Kooli autonoomia ja riikliku õppekava paindlikkus võimaldavad tuua ainetundidesse ja loovtöödesse praktilisi projekte, mis aitavad teooriat paremini mõista. Diskussioonis leiti, et parim viis ettevõtlikkust õppida on vahetu praktika, loovürituste korraldamine ja vahetu koostöö kohalike ettevõtjatega, näiteks töövarjupäevade või noorte mikroettevõtluse kaudu, sest eduelamused tekitavad noortes innustust. Lisaks rõhutati vajadust arvestada kooliväliselt omandatud kogemusi paremini kooli õppetöö osana.

II töötoas arutati noorte osa kohalikus kultuuris

Töötuba algas näitleja ja Rakvere Linnavolikogu kultuurikomisjoni liikme Üllar Saaremäe sisseõnnistus luuletustega - tegemist oli Viidingu loomega. Töötoas arutleti, kuidas luua noortele olemasolevates tingimustes rohkem võimalusi kultuurist osa saada ja ise kultuurielu kujundada. Keskseks kujunes mõte, et noori tuleb usaldada, nende omaalgatust toetada ning avada neile noortekeskuste, rahva- ja kultuurimajade uksed. Skandinaavia kogemuse näitel kirjeldati noortekeskust kui alkoholita noorteklubi, kus saab õhtuti kokku tulla, leida endale sobiva tegevuse ja saada tuge täiskasvanutelt. Rõhutati, et ruumi olemasolust üksi ei piisa: olulised on sobiv asukoht, noorte vajadustega arvestavad lahtiolekuajad ning pädevad juhendajad, kellega tekib usalduslik suhe.

Koostöö puhul peeti tähtsaks osapoolte ühist mõtet ja selget eesmärki. Pelgalt kokkusaamine ei loo veel muutust – vaja on teada, kelle jaoks kultuuriväärtusi hoitakse ning kuidas neid järgmisele põlvkonnale edasi antakse. Kultuuripärandi tulevased kandjad on tänased lapsed ja noored, mistõttu tuleb neid inspireerida, kuulata ja kaasata ka muuseumide ning teiste kultuuriasutuste tegevuse kujundamisse. Arutelus kõlas mõte, et nii nagu haigla ei saa inimesele lihtsalt tervist anda, ei saa ka kool anda haridust ega kultuurimaja kultuuri ilma inimese enda aktiivse osaluseta. Noorte kultuurikogemuste avardamisel tõsteti esile Kultuuriranitsa programmi ning võimalust laiendada selle tuge ka gümnaasiumiastmele. Raha kõrval vajab kultuuriharidus omavalitsuste tuge, koolide süsteemset ja läbimõeldud lähenemist ning õpetajate ja õpilaste koostööd. Oluliseks peeti noortelt endilt küsimist, milliseid kultuuriasutusi nad soovivad külastada ja milliseid kogemusi saada. Kultuuriasutused võiksid olla ka nõustajad ja partnerid, kes aitavad noorte ideedel teoks saada. 

Arutelu läbivaks sõnumiks jäi, et noorte kultuuris osalemist ei saa pidada iseenesestmõistetavaks. Selleks tuleb luua võimalused, mis lähtuvad noorte huvidest ja vajadustest. Noorte ideed võivad täiskasvanute harjumusi proovile panna, kuid valmisolek neid tõsiselt võtta loob eeldused sisuliseks kaasamiseks. Usaldus, julgustamine ja võimalus oma huvisid arendada aitavad noortel leida koha nii kohalikus kultuurielus kui ka kogukonnas.

Riigikogus esindatud erakondade juhtide debatt

Omavalitsuspäeva raames toimus traditsiooniline Riigikogus esindatud erakondade esindajate debatt, mida modereeris Hannes Rumm. Vestluse keskmes oli noorte kaasamine, hariduse ja kultuuri kättesaadavus. Räägiti sellest, kuidas jõuab noorte hääl erakondade kaudu otsustajateni ning innustati noori poliitikas kaasa lööma ja ise maailma paremaks muutma. Nutiseadmete kasutamise üle koolis arutledes kaaluti nii üleriigiliste reeglite kehtestamist kui ka kokkulepete sõlmimist kooli tasandil. Täieliku keelu kõrval käsitleti võimalust lubada seadmeid kasutada õppetööga seotud eesmärkidel. 

Toodi välja, et Eestis on tegelikult väga hea huvihariduse süsteem ning on oluline, et noored saaksid kvaliteetse üldhariduse. Viimane tähendab ühtlasi ka väikekoolide säilitamist ja tagamist, et noored tuleks kodukanti pärast ülikooli lõpetamist ikka tagasi elama. Lisaks arutati, et kultuurielu peab olema kättesaadav ja mitmekesine mitte ainult suuremates linnades, aga ka maakohtades. Kõik erakondade esindajad kinnitasid, et nende noortekogud lisavad valimisplatvormidele ka oma sisendi ning aitavad teiste mõtteid täiendada. Moderaator Hannes Rumm vahendas nii varem töötubadest laekunud küsimusi kui ka kohapeal esitatuid. Arusaadavalt oli panelistidel eriarvamusi, kuid traditsiooniline kohtumine pakkus võimaluse mõelda ühiselt kohaliku omavalitsuse ning Eesti tulevikule.

Konkursi "Aasta omavalitsustegu" osalejate tunnustamine

Aasta Omavalitsustegu on iga-aastane tunnustus, mille eesmärk on tõsta esile inimesi või institutsioone, kelle tegevus on andnud olulise panuse kohaliku omavalitsuse või regionaalarengu edendamisse Eestis või mõjutanud oluliselt kohalikku ja regionaalset arengut. Võitjad saavad traditsiooniliselt auhinnatud pidulikul Omavalitsuspäeva tunnustamisel.

Tänavusele konkursile esitati 9 nominenti, kelle seas oli laiahaardelisi ja innovaatilisi algatusi üle terve Eesti – valdkondadest nagu kultuur ja haridus kuni digilahenduste ning kümne kohaliku omavalitsuse ühise ja eduka õigusliku vaidluseni riigiga.

Nominentideks olid Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru valmimine Rakveres, kohaliku valitsemise ja juhtimiskompetentsi tõstmiseks ellukutsutud mikrokvalifikatsiooniprogramm „KOHALIK VALITSEMINE: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus“. Haridus- ja noortevaldkonnast esitati konkursile veel noorte kodanikuaktiivsusele suunatud haridus- ja uurimisprojekt DEMOCRAT+, noorte kaasamise ja diplomaatiahariduse koostööprojekt Jõhvi vallas ning koolitusprogramm „Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused“. Digiarenduste ja turvalisuse valdkonnas esitati tunnustusele Valitsusportaalil põhinev kohalike omavalitsuste ühine veebiplatvorm Omavalitsusportaal (OVP), Tallinna uus planeeringute register ning rahvusvahelise infoturbestandardi ISO/IEC 27001:2022 edukas juurutamine Rae Vallavalitsuses koos kuue kooli ja kahe lasteaiaga. Äramärkimist pälvis ka kümne kohaliku omavalitsuse kohtuvaidlus riigiga, mille tulemusel saavutati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse algatamine ning lõpetati omavalitsustele pandud kohustus automaatselt kinni maksta teiste KOVide koolides käivate laste tegevuskulusid.

Laureaadiks tunnistati Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru valmimine. Ukuaru muusikamaja rajamine kunagise Pauluse kiriku restaureerimise ja laiendamise kaudu on viimaste aastate suurim kultuuriinvesteering Rakveres ja Lääne-Virumaal. Eesti arhitektuuripärandit väärtustav ning maestro Arvo Pärdile pühendatud kompleks ühendab endas ajaloolise kirikuhoone ja tänapäevase arhitektuuri. Ligikudu 500-kohalise kontserdisaali, kammersaali ja galeriiga muusikamajast on kujunenud oluline kultuurisüda, mis toob kõrgetasemelise muusika ja kunsti kohalikele inimestele lähemale. Muusikamaja pakub tänapäevaseid harjutustingimusi ka harrastajatele ning avab linnas täiesti uue võimaluse väärikate näituste korraldamiseks. 

Arutelud jätkusid ka teisel päeval 

Merilin Piipuu, Kultuuriministeeriumi kantsler, rõhutas oma ettekandes noorte märkamise, usaldamise ja toetamise tähtsust ning seda, kui suur mõju võib olla ühel õigel hetkel saadud julgustusel. Täiskasvanu usk nooresse ja noore potentsiaali äratundmine mõjutada väga palju seda, milliseid valikuid noor edaspidi teeb ja kui julgelt ta oma ideid ellu viib. Kultuuris osalemine ei tähenda seejuures ainult sündmustel käimist – sama oluline on võimalus ise luua, korraldada ja vastutada. Just kultuurisündmuste ettevalmistamise ja elluviimise kaudu arenevad koostöö-, korraldus-, suhtlemis- ja eneseväljendusoskused, mis on noorele väärtuslikud ka hilisemas tööelus. Piipuu rõhutas, et noorte kaasamine ei tohiks olla kultuurivaldkonnas eraldiseisev või juhuslik tegevus, vaid loomulik osa asutuste igapäevasest tööst. Kultuuriministeerium ootab seda ka oma allasutustelt – noortele tuleb luua võimalusi kaasa rääkida, ideid pakkuda ja neid võimaluse korral ka ise ellu viia. Tema sõnul on oluline tutvustada programme, rahastusvõimalusi ja teisi praktilisi lahendusi, mis aitaksid noori toetada ka keerulisemates küsimustes, sealhulgas vaimse tervise, sotsiaalse tõrjutuse ja radikaliseerumise ennetamisel. Piipuu sõnum oli, et noortele ei tule anda ainult valmis tegevusi, vaid ka ruumi teha asju omamoodi, katsetada, eksida ja õppida. Kõige mõjusam on noori toetada eeskuju kaudu – olla avatud, kuulata, usaldada ning käsitleda neid mitte pelgalt sihtrühmana, vaid võrdsete partneritena. 

Kuno Rooba, Rakvere Ametikooli direktor, käsitles ettekandes „Kool kogukonna kultuuri osana“ seda, kui oluline on noore arengus vahetu kogemus ning võimalus puutuda kokku tegevuste ja keskkondadega, mis ei pruugi tema igapäevaellu iseenesest jõuda. Rooba tõi välja, et noorte taust ja senised kogemused võivad olla väga erinevad – osa noori ei ole käinud teatris ega kontserdil ning nende jaoks võivad paljud kultuuri- ja kogukonnaeluga seotud tegevused olla täiesti uued. Kõnekaks näiteks tõi ta kokaõpilastega metsas seenel käimise. Küsimusele, kes on varem seenel käinud, selgus, et mitme noore jaoks oli tegemist esmakordse kogemusega – mitte seetõttu, et nad poleks olnud huvitatud, vaid kuna keegi ei olnud neid varem kaasa võtnud. Noore silmaring ei avardu üksnes klassiruumis teadmisi omandades. Sama oluline on luua noorele võimalusi ise kogeda, proovida, avastada ja osaleda. Oluline roll on koolil ja täiskasvanutel noore arengukeskkonna kujundamisel. Haridusasutus saab olla koht, mis ühendab õppimise kultuuri, kogukonnaelu ja praktiliste kogemustega ning aitab noorel jõuda tegevusteni, milleni ta iseseisvalt võib-olla ei jõuaks. Teatrikülastus, kontsert, ühine retk loodusesse või mõni muu uus kogemus võib esmapilgul tunduda väike, kuid noore jaoks võib see avada täiesti uue maailma. Sellises vaates ei ole kool ainult teadmiste andja, vaid ka võimaluste looja, mis aitab noorel avardada oma maailmapilti, leida uusi huvisid ja kujundada sidet teda ümbritseva kultuuri ning kogukonnaga.

III töötoas oli fookuses professionaalne kultuur ja kohalik omavalitsus

Arutelus vaadeldi piirkondadele iseloomulike sündmuste tähendust. Näidetena nimetati Paide Arvamusfestivali, Setomaa leelopäevi ja Viljandi pärimusmuusika festivali. Sellised sündmused rikastavad kohalikku kultuurielu ning toovad kasu ka ettevõtlusele ja piirkonna tuntusele. Nende püsimiseks peeti oluliseks omavalitsuse selget sihti ja valmisolekut kultuuri järjepidevalt toetada. Samuti rõhutati kultuurikogemuste mitmekesisust. Kohapeal toimuvate sündmuste kõrval peeti väärtuslikuks võimalust külastada suuremaid kultuuriasutusi, näiteks Rahvusooperit Estonia või Lennusadamat. Kultuuriasutuse külastamine annab noorele teistsuguse kogemuse kui esineja kutsumine kooli. Arutelus tõdeti, et selliste võimaluste pakkumine sõltub sageli üksikute aktiivsete õpetajate eestvedamisest, ning tehti ettepanek siduda kultuurikülastused süsteemsemalt õppetööga.

Piirkondlike erinevuste käsitlemisel väljendati muret Lõuna-Eesti võimaluste ning omavalitsuste rahalise suutlikkuse pärast. Rõhutati vajadust rääkida ausalt omavalitsuste tulubaasist ja riigi rollist kultuuri kättesaadavuse tagamisel. Leiti, et professionaalse kultuuri püsimist ei saa rajada üksnes lootusele leida eraettevõtjatest toetajaid. Ettevõtjate kaasamisel tuleb selgelt põhjendada, milleks toetust kasutatakse ja millist kasu see kogukonnale loob. Ühe võimalusena nimetati ka Põhjamaade eeskujul fondide loomist, kuhu koondada eri osapoolte ressursse.

IV töötoa fookuses oli kodanikuharidus kui demokraatia elujõu alus

Laila Talunik, Rakvere Linnavalitsuse liige tõi välja, et noorte sisuline osalus ja kodanikuharidus kujunevad kõige paremini siis, kui kool, noorsootöö ja kohalik omavalitsus toimivad ühe tervikliku arengukeskkonnana. Noor ei õpi kodanikuks olemist ainult teadmiste kaudu, vaid eelkõige siis, kui tal on võimalus päriselt kaasa rääkida, teha valikuid, algatada, katsetada ja oma tegevuse tulemusi mõtestada. Selleks peavad kool, noorsootöö ja kohalik omavalitsus sõnastama ühised eesmärgid, väärtused ja looma toimivad koostöövormid. Noore ettepanek ei tohiks jääda pelgalt ärakuulamiseks, vaid talle tuleks anda ka tagasisidet ja võimalus näha oma panuse mõju. Projektipõhine ja eluline õpe, õpilasesindused, noortevolikogud, kaasav eelarve ning teised koosloomelised tegevused annavad noortele praktilise kogemuse demokraatiast ja vastutusest. Samal ajal tuleb hoida osalemise võimalused avatud erineva tausta ja kogemusega noortele, mitte ainult neile, kes juba niigi aktiivselt kaasa löövad. Kodanikuhariduse tugevus seisneb selles, et formaalne õpe, mitteformaalne õppimine ja tegelik osalus kohalikus elus toetavad üksteist ning loovad noorele kogemuse, et tema hääl ja tegevus võivad päriselt midagi muuta. 

Leif Kalev, Tallinna Ülikooli professor käsitles noorte kujunemist aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks. Teadmiste kõrval vajavad noored praktilisi kogemusi, mis õpetavad kaasa rääkima, algatama ja koostööd tegema. Kodanikuharidus ei tähenda üksnes teadmisi riigist, poliitikast ja demokraatiast, vaid ka oskusi ja hoiakuid, mis võimaldavad inimesel ühiskonnaelus päriselt osaleda. Selle keskmes on osalusoskus, infokirjaoskus, arutelu- ja otsustusvõime ning valmisolek võtta vastutust ja tegutseda kodanikuna. Toimiv kodanikuharidus eeldab terviklikku lähenemist ning erinevate osapoolte koostööd. Noorte osaluse puhul ei ole oluline ainult see, kui palju inimesi osaleb, vaid ka see, kui paljud valdkonnad on osalusele avatud ja kuivõrd sisuline, teadlik ning tegelikku mõju võimaldav see osalus on.  Töötoa arutelu keskmesse seadis ta küsimuse, mida saavad koolid, kohalikud omavalitsused ja teised partnerid teha selleks, et liikuda toimivama kodanikuhariduse ja noorte sisulisema osaluse poole. 

Kristi Sillart, Saaremaa abivallavanem, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur rõhutas, et demokraatiat ei õpita ainult koolipingis ning kohalikul omavalitsusel on oluline roll osalemisvõimaluste sidumisel toimivaks tervikuks. Koostöö peab olema järjepidev ega tohiks katkeda ühe eestvedaja lahkumisega. Kaasamine tähendab enamat kui arvamuse kuulamist: noor peab teadma, mida ta saab päriselt mõjutada, ning saama tagasisidet oma ettepaneku käekäigu kohta. Selgitada tuleb nii tehtud otsuseid kui ka põhjuseid, miks mõni ettepanek ellu viimata jäi. Omavalitsus ei pea kõike ise korraldama, kuid saab ühendada noored, koolid, noorsootöö ja teised asutused.

Maarja Hallik, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur sõnas, et noorte kodanikuharidust tuleks käsitleda tervikliku kogemusena, mis kujuneb kooli, noorsootöö ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Kodanikuks ei õpita üksnes teadmisi omandades, vaid eelkõige osaledes, otsustades, katsetades ja oma tegevust mõtestades. Noortevolikogud, õpilasesindused ning koosloomelised algatused saavad anda noorele reaalse kogemuse sellest, kuidas tema hääl ja tegevus võivad mõjutada kooli, kogukonda ja kohalikku elu. Suur arengupotentsiaal peitub selles, kui kool, noorsootöö ja kohalik omavalitsus kujundavad noorte osaluseks ühised eesmärgid, väärtused ja toimivad struktuurid, mitte ei tegutse üksteisest eraldatult. Projektid ReCoCreaYOUTH, Gutsy Go, Proovikivi, DEMOCRAT ja paljud teised ning koolide kaasav eelarve näitavad, kuidas noorte osalust saab siduda simulatsioonide, debattide ja koosloomega.

Karl Erik Kirss, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees märkis, et noorte kaasamise kvaliteeti ei määra ainult see, kas noortelt arvamust küsitakse, vaid see, kas neil on reaalselt võimalik osaleda. Noorte kaasamisel tuleb märgata ka neid takistusi, mis täiskasvanu vaates võivad jääda nähtamatuks – kas kohtumise aeg sobib, kas noor saab pärast koju, kas osalemine eeldab enda raha, kas kutse jõuab temani piisavalt vara ning kas tal on turvaline võimalus oma arvamust väljendada. Kaasamine ei tohi piirduda kõige aktiivsemate noorte või õpilasesinduse liikmetega ega muutuda sümboolseks osaluseks. Noorel peab olema arusaadav, mida temalt küsitakse, millises ulatuses ta saab otsust mõjutada ning mis tema ettepanekust edasi sai. Just koolis kogetud sõnaõigus, õiglane kohtlemine ja sisuline osalus loovad aluse tugevamatele kodanikupädevustele ja valmisolekule ühiskonnaelus kaasa lüüa.

Ailar Lyra, Maardu Linnavolikogu esimees rõhutas, et noorte kaasamine muutub sisuliseks alles siis, kui noor tunneb, et teda päriselt kuulatakse ja tema mõttel võib olla ka nähtav tulemus. Me peame vaatama kas noorel on tegelikult võimalik osaleda – kas info jõuab temani õigel ajal, kas ta saab kohtumisele ja pärast koju, kas tal on turvaline oma arvamust avaldada ning kas talle selgitatakse, mis tema ettepanekust edasi sai. Näiteks Maardu linnale on oluline, et noor ei näeks kohalikku omavalitsust kauge institutsioonina, vaid keskkonnana, kus tema idee võib liikuda koolist või noortekeskusest päris arutelu ja otsuseni. Selleks peavad kool, noorsootöö ja linn tegutsema ühes suunas. Samal ajal peame õpetama noori infot kriitiliselt hindama ja manipuleerimist ära tundma, kuid hoidma alles ka usalduse – sest demokraatia ei püsi ainult kriitikal, vaid ka valmisolekul üksteist kuulata, põhjendada ja koostööd teha. Kõige olulisem on, et noor julgeks küsida, eksida ja algatada ning tunneks, et tema osalemisel on mõte.

Arutelus pöörati tähelepanu osalemise takistustele. Kutse peab jõudma nooreni aegsasti ning kohtumise aeg ja koht arvestama tema koolitöö, muude kohustuste ja kojusõiduvõimalustega. Takistuseks võivad saada ka transpordi- ja toidukulud. Kõik noored ei julge suures seltskonnas rääkida või kohalviibija tegevust kritiseerida, mistõttu tuleb pakkuda ka anonüümseid arvamuse avaldamise võimalusi. Kaasata tuleb erineva tausta ja kogemustega noori, mitte alati samu aktiivseid osalejaid, ning ühelt noorelt ei saa eeldada kõigi noorte esindamist. Osalemine peab olema jõukohane ja vabatahtlik, võimalusega ka kõrvale astuda ilma süütundeta.

Olulise teemana käsitleti meedia- ja infopädevust, väärinfo äratundmist ning teadliku manipuleerimise mõju ühiskonna polariseerumisele. Muutunud meediatarbimine nõuab noortega dialoogi selle üle, kuidas nad infot leiavad ja hindavad. Õppimise ja osalemise toetamiseks tutvustati mängupõhiseid lahendusi ning digitaalseid osalusvorme. Rõhutati, et kriitiline mõtlemine hõlmab valmisolekut tunnistada oma teadmiste piire, kuid ei tohiks muutuda küünilisuseks ega üldiseks usaldamatuseks. Töötoa läbivaks mõtteks jäi, et noorte osaluse alus on inimlik suhe ja usaldus. Täiskasvanute ülesanne on luua turvaline keskkond, kus noored julgevad küsida, eksida ja oma ideid pakkuda. Iseseisva mõtlemise ja tegutsemise kõrval vajavad nad toetavat juhendamist.

Deklaratsiooni tutvustamine

Omavalitsuspäeva deklaratsiooni projekti tutvustasid Rakvere linnapea Triin Varek ja Geomedia OÜ juhatuse esimees Rivo Noorkõiv. Tutvustuse keskne sõnum oli, et paremat Eestit loome üheskoos noortega ning haridus ja kultuur on Eesti kestvuse alustalad. Deklaratsioonis leidsid ühise kõlapinna omavalitsuspäeva aruteludes esile kerkinud mõtted: noortele tuleb tagada võrdsed võimalused kultuurist osa saada, ise luua ning oma kogukonna tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Deklaratsioon sai üldise heakskiidu, ühtlasi tehti ettepanek osalejatele kahe nädala jooksul saata soovi korral omapoolsed täpsustused.

Korraldusõiguse üleandmine Paide linnale 

Omavalitsuspäeva traditsiooniliseks osaks on kujunenud korraldamise teatepulga üleandmine järgmisele vallale või linnale. Rakvere linnapea Triin Varek ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Maido Nõlvak andsid omavalitsuspäeva sümboli ja lipu üle Paide Linnavolikogu esimehele Priit Põderile ja Paide linnapeale Aivar Tublile. Paide linna esindajad tänasid Rakvere linna ja Tallinna Ülikooli ning kutsusid kõiki 2027. aastal Paidesse. Tänavu oma 735. aastapäeva tähistanud Paide poolt lisati tervitusele humoorika noodina, et Rakvere on nende kõrval veel üsna noor linn. Kuigi järgmise omavalitsuspäeva teemad on veel kujunemas, on ettevalmistused juba alanud ja kava põhijooned paigas. Muhedalt kinnitati, et õhtune pidu ja toitlustaja on juba kokku lepitud. Ühtlasi avaldati lootust, et omavalitsuspäevadel sündinud head mõtted leiavad tee ka tulevase valitsuse plaanidesse.

Omavalitsuspäeva kaaskorraldajad Triin Varek, Sulev Lääne ja Aivar Kokk tänasid nii Rakvere linna, Tallinna Ülikooli, Riigikogu kui ka teisi kaaskorraldajaid, esinejaid ja loomulikult osalejaid ning soovisid õnne ja edu omavalitsuspäeva traditsiooni jätkamisel. 

Kohtumiseni Eesti XII Omavalitsuspäeval Paides!

Eesti XI Omavalitsuspäeva kava on leitav SIIN

Eesti XI Omavalitsuspäeva esitlused on leitavad SIIN

Eesti XI Omavalitsuspäeva deklaratsioon on leitav SIIN

Eesti XI Omavalitsuspäeva fotogalerii on leitav SIIN